Äripäev • 2. veebruar
Jaga lugu:

LOE JA MÕTLE: 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks

Justiitsministeerium eesotsas minister Urmas Reinsaluga valis põhiseaduse asjatundjate kogu mahuka töö põhjal välja 78 kaalumist väärt Eesti põhiseaduse muutmise ettepanekut.

Urmas Reinsalu.  Foto: MARKO SAARM

Äsja avalikustatud põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusraportist leiab ettepanekuid alates põhiõiguste kataloogi laiendamisest, lõpetades presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametiaja muutmisega ühekordseks 7-aastaseks perioodiks. Samuti puudutavad ettepanekud presidendi valimiste korra muutmist, riigikogu koosseisu vähendamist 101lt 91 liikmeliseks, peibutuspartide välistamist jpm.

„Moodustasin põhiseaduse juurde asjatundjate kogu 2016. aastal ja seda selleks, et tugevdada põhiseadust ja selle kultuuri. Lähtekohaks oli välja selgitada põhiseaduses muutmist ja täiendamist vajavad küsimused ja seda põhimõttel, et Eesti riikluse eesmärke ja aluspõhimõtteid ei muudeta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Asjatundjate kogu jagas käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonda: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.

Igale valdkonnale määrati raportöör, kelle ülesandeks oli esitada oma vaade koos konkreetsete ettepanekutega. Valdkondade raportöörideks olid Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, vandeadvokaat Allar Jõks ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus. Raportööride ettepanekud lähtuvad nende vaatest lahendamist vajavatele küsimustele ning ei peegelda asjatundjate kogu kui terviku seisukohta.

Veel osalesid kogu töös õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Jüri Raidla, riigisekretär Heiki Loot, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus ja endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay.

„Minu arvates on vaja muuta põhiseaduse sätteid, mis takistavad Eesti arengut. Esmalt tuleks piiritleda probleem, st vastata küsimusele, mis on praegu halvasti; seejärel selgitada probleemi põhjused; ja siis arutada, milline võiks olla kaugelevaatav ja meie kõikide arvates hea lahendus,“ ütleb raportis Ülle Madise.

Reinsalu sõnul on raporti mõte on anda riigiõiguslik kaugvaade selleks, et osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti tulevikus silmitsi seisab. Kehtiv põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992. aastal.

Põhiseaduse asjatundjate raporti leiab täismahus siit. Ootame arvamusi ettepanekute kohta arvamus@aripaev.ee.

Allpool toome lugejani 353leheküljelise raporti ettepanekute osa:

1. Põhiõiguste piiranguklauslite ühtlustamine

Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Põhiseadusega tunnustatud õigusi ja vabadusi võib piirata ainult seadusega ning üksnes juhul, kui piirang vastab üldist huvi pakkuvale eesmärgile või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 56–57.

2. Õigus isikupuutumatusele

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.

Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:

1) seaduses ettenähtud korra kohaselt antud asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku nõue;

2) eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld;

3) inimkehast või selle osast rahalise tulu saamise keeld;

4) inimese reproduktiivse kloonimise keeld.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 52–53.

3. Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 182 järgmises sõnastuses:

㤠182. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist ega kohustuslikku töötamist.

Inimkaubandus on keelatud.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 55.

4. Paragrahvi 181 lisamise korral

Paragrahvi 20 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja turvalisusele.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 53.

5. Õigus õiglasele õigusemõistmisele

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus.

Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 53.

6. Privaatsusõiguste koondamine

Paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 26. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu puutumatust ja kommunikatsiooni saladust.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 55–56.

7. Õigus oma isikuandmete kaitsele

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 261 järgmises sõnastuses:

„§ 261. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.

Isikuandmeid võib koguda ja töödelda kindlaksmääratud eesmärkidel isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.

Isikuandmete töötlemist kontrollib sõltumatu asutus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 53–54.

8. Lapse õigused

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Lapsel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele.

Lapsel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti, sealhulgas iga teda puudutavas kohtu- ja haldusmenetluses. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga. Neid suhteid võib piirata, kui see on vastuolus lapse huvidega.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 54.

9. Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 54.

10. Erakonna sisedemokraatia

Paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele. Erakondade korraldus ja juhtimine peab vastama demokraatia üldtunnustatud põhimõtetele.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 74–75.

11. Erakondade rahastamise reguleerimine

Paragrahvi § 48 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Erakond peab andma avalikult ülevaate oma varadest, sissetulekutest ja rahakasutusest. Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 75–76.

12. Õigus heale haldusele

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 511 järgmises sõnastuses:

„§ 511. Igaühel on õigus heale haldusele. See õigus kätkeb eelkõige:

1) igaühe õigust, et ametiasutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul;

2) igaühe õigust, et ta kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;

3) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 54.

13. Õigus puhtale elukeskkonnale ja kultuuripärandi säilimisele

Paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:

„Igaühel on õigus kultuuripärandi säilimisele ja puhtale elukeskkonnale.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

4. Põhiseaduse III peatüki „Rahvas“ muutmise ettepanekud

14. Omaalgatuslik vastupanu

Paragrahvi 54 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „omaalgatuslikku vastupanu“ sõnadega „, mille alused ja korra sätestab seadus“.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 83.

15. Kõrgeima riigivõimu teostamine

Paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 56. Kõrgeimat võimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu, Euroopa Liidu parlamendi ja kohalike omavalitsuste esinduskogude valimisega;

2) rahvahääletusega;

3) rahvaküsitlusega ja rahvaalgatusega.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse V peatükis, lk 59.

5. Põhiseaduse IV peatüki „Riigikogu“ muutmise ettepanekud

16. Riigikogu liikmete arv

Paragrahvi 60 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 60. Riigikogul on 91 liiget.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse V peatükis, lk 60–61.

17. Nn peibutuspardid

Paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 76–77.

18. Nn peibutuspardid

Paragrahvi 64 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse või kohaliku omavalitsuse volikogusse valituks osutumisel.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 77.

19. Vabariigi Presidendi valimise kord

Paragrahvi 65 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

20. Riigikogu ülesanded

Paragrahvi 65 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) kuulutab riigis välja riigi kaitseseisundi vastavalt põhiseaduse §-le 128.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 78–79.

21. Opositsiooni õiguste suurendamine

Paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Uurimiskomisjoni moodustamise õigus on vähemalt ühel kolmandikul Riigikogu liikmetel. Uurimiskomisjoni menetluse ja töökorralduse sätestab seadus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 72.

22. Fraktsiooni õigus pöörduda seaduse eelnõu põhiseaduslikkuse kontrolliks Riigikohtusse

Paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„Vähemalt üks kolmandik Riigikogu liikmetest võib esitada taotluse Riigikohtule, et hinnata seaduseelnõu kooskõla põhiseadusega.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 72–73.

6. Põhiseaduse V peatüki „Vabariigi President“ muutmise ettepanekud

23. Vabariigi Presidendi ülesanded

Paragrahvi 78 punktid 16, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 80.

24. Vabariigi Presidendi valimise kord

Paragrahv 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠79. Vabariigi Presidendi valib valimiskogu.

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja vähemalt kahest iga kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast, kes peab valimiskogusse kandideerimise viimaseks päevaks olema vähemalt 21-aastaseks saanud kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslik Eesti kodanik.

Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal valimiskogu liikmel on üks hääl.

Vabariigi President valitakse viies hääletusvoorus. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab valimiskogu koosseisu enamus. Viiendas hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab enim poolthääli.

Esimesest hääletusvoorust pääsevad edasi viis kandidaati. Igast järgnevast hääletusvoorust langeb välja üks vähim poolthääli saanud kandidaat. Hääletusvoorudes võrdse häältearvu korral pääseb edasi vanim kandidaat.

Esimesel päeval toimub üks hääletusvoor. Teisel ja kolmandal päeval toimub kaks hääletusvooru.

Vabariigi Presidendi valimise ja valimiskogu moodustamise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

25. Vabariigi Presidendi valimise kord

Paragrahvi 80 lõikes 1 asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „seitsmeks“ ning sõna „kaheks“ sõnaga „üheks“.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

7. Põhiseaduse VI peatüki „Vabariigi Valitsus“ muudatusettepanekud

26. Vabariigi Valitsuse ülesanded

Paragrahvi 87 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 79.

27. Vabariigi Valitsuse ülesanded

Paragrahvi § 87 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kui Riigikogu ei saa kokku tulla, kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja riigi kaitseseisundi vastavalt põhiseaduse §-le 128.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 79.

28. Nn peibutuspardid

Paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis, kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse ega kuuluda kohaliku omavalitsuse organitesse. Vabariigi Valitsuse liikme volitused lõpevad, kui ta on osutunud valituks kohaliku omavalitsuse volikogusse.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 77.

8. Põhiseaduse VII peatüki „Seadusandlus“ muutmise ettepanekud

29. Seaduste algatamise õigus

Paragrahvi 103 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) Eesti Vabariigi kodanikul rahvaalgatuse korral.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

30. Riigikaitse seadus

Paragrahvi 104 lõike 2 punktis 16 asendatakse sõnad „erakorralise seisukorra seadus“ sõnaga „riigikaitseseadus“.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 82.

31. Rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus

Paragrahvi 104 lõike 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 82.

32. Rahvaküsitlus

Paragrahvi 105 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikogul on õigus seaduseelnõu või riigielu küsimuses viia läbi mittesiduv rahvaküsitlus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse eessõnas.

33. Vabariigi Presidendi seadlus

Paragrahvi 109 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi Valitsus edasilükkamatu riikliku vajaduse korral (või „erakordselt kiireloomulises olukorras, mis nõuavad viivitamatut seaduse vastu-võtmist“) anda seaduse jõuga dekreete, mis kannavad Riigikogu esimehe ja Vabariigi Presidendi kaasallkirja ning hakkavad kehtima dekreedis märgitud ajal.

Vabariigi Valitsus esitab dekreedi kohe Riigikogule, kes võtab esimesel võimalusel vastu selle kinnitamise või tühistamise seaduse. Kui Riigikogu ei kinnita dekreeti, siis kaotab see kehtivuse.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 79.

34. Vabariigi Presidendi seadlus

Paragrahv 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 110. Vabariigi Valitsuse dekreediga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 79–80.

9. Põhiseaduse VIII peatüki „Rahandus ja eelarve“ muutmise ettepanekud

35. Eesti raha emissiooni ainuõigus

Paragrahvi 111 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse V peatükis, lk 64.

10. Põhiseaduse IX peatüki „Välissuhted ja välislepingud“ muutmise ettepanekud

36. Euroopa Liit

IX peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„EUROOPA LIIT, VÄLISSUHTED JA VÄLISLEPINGUD“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IX peatükis, lk 99.

37. Euroopa Liit

Paragrahv 120 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 120. Eesti Vabariik võib Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiidetud rahvusvahelise lepinguga üle kanda osa riigi otsustusõigusest ühiseks teostamiseks rahvusvahelisele organisatsioonile, mis rajaneb austusel inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete vastu, ning riigikaitse eesmärgil liitu astuda riikidega, kes austavad neid ühiseid väärtusi.

Euroopa Liidu aluslepingud ja Euroopa Liidu institutsioonide poolt nende alusel antud õigusaktid kohalduvad riigisiseses õiguses kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja arvestades põhiseaduse aluspõhimõtteid.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IX peatükis, lk 99.

38. Riigikaitselised kohustused

Paragrahvi 121 punktis 4 asendatakse sõna „sõjalisi“ sõnaga „riigikaitselisi.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 82.

39. Euroopa Liit

Paragrahv 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 121. Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liidu arendamises. Liit on rajatud demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtetele ning tagab põhiseaduse põhiõigustega vähemalt võrdväärse põhiõiguste kaitse.

Riigikogu osaleb Euroopa Liidu asjades

Riigikogu võib volitada Riigikogu komisjoni esindama Riigikogu Euroopa Liidu asjades suhtlemises Vabariigi Valitsusega või teostama Euroopa Liidu aluslepingutega Riigikogule antud pädevusi.

Vabariigi Valitsus informeerib Riigikogu Euroopa Liidu asjadest põhjalikult ja võimalikult varakult.

Euroopa Liidu liikmeks oleku ajal võib seadusega asendada Eesti Vabariigi rahaühiku Euroopa Liidu ühise rahaühikuga.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IX peatükis, lk 96–97 ja 99–101.

40. Euroopa Liit

Paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.

Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välis-lepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:

1) mis muudavad riigipiire;

2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;

3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega;

4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi;

5) milles ratifitseerimine on ette nähtud.

Eesti Vabariigi suhtlemise korra teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sätestab seadus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IX peatükis, lk 100.

11. Põhiseaduse X peatüki „Riigikaitse“ muutmise ettepanekud

41. Riigikaitse aluspõhimõte ja rahvusvaheline koostöö

Paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:

„Riigikaitse tugineb rahva kaitse tahtel ja kollektiivkaitse põhimõttel koostöös teiste demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 80–81.

42. Eesti relvajõudude kasutamine ja välisriigi relvajõudude kohalolek

Paragrahv 126 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 126. Riigikaitse korralduse, Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korralduse sätestab seadus.

Relvajõudude kasutamise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil kohaloleku põhimõtted sätestab välisleping või seadus.“.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 81.

43. Riigikaitse kõrgem juht

Paragrahv 127 tunnistatakse kehtetuks

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 80.

44. Riigi kaitseseisund

Paragrahv 128 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 128. Riigikogu võib omaalgatuslikult või Vabariigi Valitsuse ettepanekul koosseisu häälteenamusega välja kuulutada riigi kaitseseisundi kogu riigis või selle osas.

Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral ja kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi Valitsus välja kuulutada riigi kaitseseisundi, ootamata ära Riigikogu otsust. Vabariigi Valitsus esitab riigi kaitseseisundi väljakuulutamise dekreedi Riigikogule koheseks kinnitamiseks.

Riigi kaitseseisundi korralduse sätestab seadus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 81–82.

45. Põhiseaduslikku korda ähvardav oht

Paragrahv 129 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 82.

46. Põhiõigused riigi kaitseseisundi ajal

Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 130. Riigi kaitseseisundi ajal võib taganeda kohustusest tagada isikute õigused ja vabadused ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse IV peatükis, lk 57.

47. Riigi kaitseseisund

Paragrahvis 131 asendatakse sõnad „erakorralise või sõjaseisukorra“ sõnadega „riigi kaitse-seisundi“.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 82.

10. Põhiseaduse XI peatüki „Riigikontroll“ kohta muudatusettepanekud puuduvad.

11. Põhiseaduse XII peatüki „Õiguskantsler“ muutmise ettepanekud

48. Õigustloova akti vastuolu põhiseaduse või seadusega

Paragrahvi 142 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui akt ei ole kolme kuu jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse V peatükis, lk 65.

12. Põhiseaduse XIII peatüki „Kohus“ muutmise ettepanekud

49. Kohtukorraldus ja kohtumenetluse kord

Paragrahv 149 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 149. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VIII peatükis, lk 86–87.

50. Kohtuhalduse korraldus

Põhiseadust täiendatakse paragrahviga 1501 järgmises sõnastuses:

„§ 1501. Kohtuhaldust, kohtute toimimist ning süsteemi arengut juhib iseseisev Kohtuhaldus-nõukogu.

Pool kohtuhaldusnõukogust koosneb kõigi astmete kohtute esindajaist ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja õigusametkondade esindajaist.

Kohtuhaldusnõukogu juhib Riigikohtu esimees.

Kohtuhaldusnõukogu pädevus ja tegevuskord sätestatakse kohtute seaduses.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse V peatükis, lk 66.

13. Põhiseaduse XIV peatüki „Kohalik omavalitsus“ muutmise ettepanekud

51. Riigi kaitseseisund

Paragrahvi 161 lõikes 2 asendatakse sõnad „erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra“ sõnadega „riigi kaitseseisundi“.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VII peatükis, lk 83.

14. Põhiseaduse XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ muutmise ettepanekud

52. Demokraatia kaitseklausel

Paragrahvi 162 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 162. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“, § 120 ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Ükski põhiseaduse muudatus ei tohi olla vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega.“

Selgitused on esitatud käesoleva arvamuse VI peatükis, lk 68–70 ja IX peatükis, lk 99–100.

Raport täismahus koos selgitustega

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum