Korteriturg kerges languses

"Tõenäoliselt jäävad hinnad püsivalt kõrgeks ka lähiajal, kuna tänane makromajanduse prognoos ei viita kuidagi sellele, et situatsioon peaks järsult halvemuse poole pöörduma," ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal büroo ülevaates.

Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1593 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli veidi enam kui 100 võrra vähem kui möödunud aasta jaanuaris ning enam kui 80 võrra vähem kui detsembris. Tehingute arvu langus on olnud laiapõhjaline, ehkki piirkonniti üsna erinev.

Tallinnas müüdi 750 korterit, mis oli vaid 3 võrra vähem kui detsembris ning ligi 60 võrra vähem kui möödunud aasta jaanuaris. Tallinn on aga ka suur turg, kus uusarenduste mahu kõikumine on väiksem kui teistes linnades. Korterite hinnatõus ei näi aga vaibuvat ning teist kuud järjest tehti tehingute mediaanhinnaga uus rekord, milleks on nüüd 1878 eurot ruutmeetri eest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli see koguni 9,3 protsenti kõrgem.

Tartus oli uusarendusturg jaanuaris loid, tehingute arv oli viimase 12 kuu lõikes väiksuselt teine, ületades vaid eelmise aasta veebruari taset. Kokku sõlmiti Tartus 119 korteritehingut ning nende mediaanhind oli 1319 eurot ruutmeetri eest, milles peegeldub üsna hästi ka tehingute struktuur, kuna tegemist oli madalaima näitajaga pärast eelmise aasta maid.

Pärnus on turg uusarenduste müügi osas olnud pikemat aega rahulik ning nii olid jaanuari arvud võrreldes eelmiste kuudega üsna sarnased, näiteks võrreldes detsembriga tehingute arv hoopis suurenes ning võrreldes möödunud aasta jaanuariga samuti. Pärnus sõlmiti kokku 54 tehingut mille mediaanhind oli 1091 eurot ruutmeetri eest.

Narvas suurenes tehingute arv kolmandat kuud järjest, ehkki nende mediaanhind püsib endiselt samal tasemel, kus see on viimase aasta jooksul olnud. Jaanuaris oli 57 korteri ostu-müügitehingu mediaanhind 334 eurot ruutmeetri eest. Positiivse poole pealt võib välja tuua seda, et korterite pakkumishinna kukkumine on Narvas pärast ligi 5 aastast langusperioodi viimastel kuudel peatunud.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki sõnul ei saa küll ühe kuu statistika pealt põhjapanevaid järeldusi teha, kuid samas on langustrendi näha olnud juba pea pool aastat. "Kuu sees võib mõjutada see, kas mõni suurem projekt saab asjaõiguslepingud või mitte. Kui tehinguid on 750, siis võib see maht olla 10%," märkis Toompark.

Analüütiku sõnul oli ka mullu 3. ja 4. kvartalis langust näha. "Samas rütmis on ka jaanuarikuu. 2004. aastast alates on keskmine kuu tehingute arv 710 - võib-olla toimubki mingi lähenemine ajaloolisele keskmisele," pakkus Toompark.

Tema sõnul laekub osa statistikat samas ka viiteajaga. "Kui täna ostan uue korteri paberil, siis asjaõiguslepingu sõlmin alles 2-4 kvartali pärast. Kui tahan osta vanema korteri, teen lepingu kohe ja see läheb ka statistikasse," märkis analüütik. Seega ongi tema hinnangul võimalik, et 2018. aasta alguses toimunud tehingute arvu kasv toimus nii-öelda inertsist. "Juba aasta esimeses pooles olid vaatamata statistilisele kasvule mingid halvad märgid. Vaadates tehingute struktuuri vanuse lõikes, siis viis kvartalit järjest on vanemate korterite tehingute arv languses. Mingi pöördemoment siin on - kui äkiline, räägime 2021.-2022 aastal," tõdes Toompark.

Jätkuvat hinnatõusu võib tema meelest samuti põhjustada viiteaeg. "Hinnad võtavad tehingute arvuga sama suuna 3-5 kvartali pikkuse viiteaja järel. Kui tehingute arv on minevikus üles läinud, on loogiline, et ka hinnad lähevad üles," märkis Toompark. Samuti on praegu majanduses küllalt head ajad, mis suunab ka tarbijakäitumist. "Kui raha liigub, proovitakse kallima varaga tehinguid teha. Kui tahan korterit osta, ei soovi pommiauku, päris uut ka ei saa, aga saab remonti mittevajava," rääkis analüütik.

Üldiselt on Toomparki hinnangul elamuskinnisvara turg suhteliselt tasakaalus. "Probleeme väga ei paista. Aga need võivad väljaspoolt tulla - tore teema Brexit või mingi järjekordne maksupauk kuskilt," nägi ta riske.