Kes vastutab Danske asjas? "Nemad on peamised, keda süüdistada."

„Tohutu vastutus lasub Taani finantsinspektsioonil, nemad on peamised, keda süüdistada,“ ütles Kofod intervjuus Äripäevale, kui kerkis küsimus, kes vastutab, et rahapesule piiri panemine aastaid aega võttis. Rahapesu pidanuks takistama pank, aga ametkondadest näitas Kofod näpuga Taani finantsinspektsiooni suunas.

Miks Taani finantsinspektsioon ei taha vastutust võtta? „Hea küsimus. Küsin sama, kui homme Taani finantsinspektsiooni juhiga kohtume. Nad teatavad kogu aeg, kuidas ei ole midagi valesti teinud, kuigi minu arvates tegid nad väga suure vea. Nad peavad vastutuse võtma, nad ei võtnud hoiatusi tõsiselt,“ kostis Kofod.

Sel kuul kiskusid Eesti ja Taani finantsinspektsiooni suhted teravaks, kui Taani finantsinspektsioon läinud kuu lõpus enda raporti ingliskeelses kokkuvõttes Danske panga Eesti filiaali rahapesu tõkestamises vastutuse sisuliselt Eesti poolele lükkas.

Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ei hoidnud kriitikaga tagasi: „Eesti finantsinspektsioon küsis Taani finantsjärelevalvelt sisendit ja soovitusi enne kohapealsete kontrollide läbiviimist panga filiaalis 2014. aastal. Esimese kontrolli puhul palus Taanis järelevalve ennast kontrolli tulemustega pelgalt kursis hoida ning teise puhul ei saanud Eesti finantsinspektsioon Taanist mingit tagasisidet.“

Kaasraportöör Jeppe Kofod paneb kolleegidega aga kokku raportit Danskega seoses erikomitees, mis tegeleb finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega. Sel kuul Euroopa Parlamendile üle antava raport peaks ka andma vastuse, mida teha õiguslikult teisiti, et rahapesu ja maksukuritegevust riikidevahelises koostöös takistada ja avastada.

Eelkõige lasus põhivastutus Danske pangas käinud rahapesu lõpetamise eest Taani finantsinspektsioonil, kuna siinse filiaali emapank asub Kopenhaagenis, rõhutas Kofod. „Kui Eesti kolleegid nägid kahtlaseid asju toimumas, siis pidanuks taanlastega parem koostöö olema,“ sõnas ta.

Kofodi hinnangul uskus Taani finantsinspektsioon praeguseks rahapesuskandaali mattunud Dansket pimesi. „Ainuüksi see on suur viga. Sa ei saa lihtsalt öelda, et oi, aga pank kinnitas, et kõik on tegelikult korras – nad oleksid pidanud tulema Eestisse panka kohale ja kontrollima,“ rääkis Kofod.

Pressikonverentsil ütles Euroopa Parlamendi TAX3 erikomitee esimees Petr Ježek, et ilmselt on osa panga kaudu pestud rahast kasutatud valimiste mõjutamiseks Euroopas. Tema sõnul pole välistatud, et raha kasutati näiteks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks korraldatud referendumi tulemuste mõjutamiseks.

Hiljuti kohtusid komitee liikmed Venemaa presidendi Vladimir Putini kriitiku Briti investori Bill Browderiga, kes ajab Venemaalt kadunud raha jälgi. „Huvitav on, et need 200 miljonit dollarit õnnestus puhtaks pesta kümne päevaga, aga on võtnud aastaid, et teada saada, kes sellega tegelesid, kes sellest võitsid ja kuhu raha läks ning miks need inimesed on ikka veel vabaduses,“ võttis Kofod teema kokku. Sarnaste kuritegude vältimiseks ja avastamiseks peaks tema sõnul üle-euroopaliselt ametkondade vaheline koostöö sujuv olema.

Tuntud panga kaudu rahapesuga tegelemine madala korruptsiooniriskiga riigis oli Kofodile üllatav. Vene kodanikud on aastate jooksul üle piiri liigutanud 800 miljardit eurot. „On olnud palju kuritegevust, korruptsiooni ja riigi tagant varastamist, see tipneb raha jõudmisega Euroopas Londoni kinnisvaraturule. Räpase raha ulatus šokeerib, sest see ähvardab finantsstabiilsusele.“

Erikomitee esimees Petr Ježeki sõnul vastutavad selle eest, et rahapesu tükk aega hiljem avalikuks tuli, nii pank kui ka Eesti ja Taani ametkonnad. Ametkondade nimetamisega ei läinud Ježek konkreetseks.

Põhjus, miks Eesti ja Taani finantsinspektsioonid ei leia ühist keelt, peitub Ježeki hinnangul ilmselt selles, et üks neist peab suurema vastutuse võtma. „Ilmselgelt nad seda ei suuda otsustada“ lausus Ježek. Vastupidiselt Jeppe Kofodile ei andnud ta hinnangut, kumb rohkem vigu tegi.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross märkis, et Danske ja teiste pankade juhtumeid peaks käsitlema selle nurga alt, kuidas täiendada Euroopa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku.