Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubanduse tormiline areng on tõstnud teenindajate töökoormust, kuid mitte palka
Klient toidumessil kaupa uurimas.Foto: Andras Kralla
Kaupluste müügipind teenindaja kohta on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, kuid müüjate arv on kahanenud ning suurem töökoormus ei kajastu palgas, selgus OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringust.
Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul ei ole müügitulu kaupluse ruutmeetri kohta kasvanud müügipinna lisandumisega samas tempos. „Müüja-klienditeenindaja palgakasv on aga viimastel aastatel olnud väiksem kui Eestis keskmiselt," ütles Leemet.
Uuringu järgi müüja-klienditeenindaja õppureid kutsehariduses jagub, kuid nad ei lähe erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega. Jaekaubandus on noortele tihti esimene töökoht, kust mõne aja pärast edasi liikuda. Probleemiks on madal palgatase ning ebasobivad töötingimused. Ettevõtjad ei väärtusta niivõrd erialast haridust vaid sobivaid isikuomadusi ja üldoskusi, väljaõpe toimub töökohal.
Abi pakub digimaailm
Tööjõupuudus soodustab samas innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, protsesside jätkuvat automatiseerimist ja iseteenindusvõimaluste, nt nutikassad ja e-poed, laienemist.
Aastani 2028 väheneb kaubanduses, rentimises ja paranduses arvatavasti hõive 2%, seisab raportis. Eelkõige jääb vähemaks teenindajate ja tarbeesemete parandusega seotud töökohti, samuti ametikohti hulgikaubanduses.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.