Jaga lugu:

Tuulikud ootavad pumbajaamu

Kiirelt reageerivaid elektrijaamu Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul Baltikumis väga palju ei ole, aga desünkroniseerimise lähenedes vajadus nende järele suureneb.  Foto: Andras Kralla

Kasvav tuuleenergia tootmine ja Baltikumi desünkroniseerimine Vene elektrivõrgust tähendab, et piirkonnas on vaja sadu megavatte täiendavat tootmisvõimsust. Eesti Energia on seepärast otsustanud ehitada mitmekümne miljoni eurose pumpelektrijaama Estonia kaevandusse.

"Trend on see, et neid taastuvenergiavõimsusi, mis on juhitamatud ja sõltuvad sellest, mis ilm parajasti on – kuidas päike paistab ja tuul puhub –, tuleb järjest juurde ja sellest tulenevalt läheb salvestavaid elektrijaamu tarvis järjest rohkem," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

Lubjakivi, mida põlevkivi kasutamise käigus tekib miljoneid tonne aastas, ei ole Eesti Energial eriti kuhugi mujale panna, kui loota seda Rail Balticu või idapiiri rajamisel ehitatavasse muldkehasse sokutada. Uus plaan on lubjakivist ehitada 60 meetri kõrgune mägi Estonia kaevanduse kõrvale.

"Mõte oli iseenesest lihtne. Kaevandus ise on 60 meetri sügavune, seal kõrval on needsamad lubjakivist mäed. Kui see mägi võiks olla seal 40–60 meetrit kõrge, siis see kõrguste vahe tuleb päris suur, ja sealt idanes mõte, et võiks kõrguste vahet siis ka energeetiliselt ära kasutada," rääkis ta.

Lihtsalt öeldes tahab Eesti Energia mäe otsa ehitada basseini, kuhu saaks odava elektri ajal pumbata kaevanduse põhja rajatud reservuaarist vett. Kui tuuleenergiat vaikse ilmaga turul napib, saab selle vee turbiinidest läbi lasta ja tuulise ilmaga akumuleeritud energia tagasi turule müüa.

Vajadus sellise jaama järele on Valsi sõnul olemas juba praegu. "Tuulikute tegelik tootmisvõimsus kõigub 10 protsendist 100 protsendini, Eesti näitel mõnekümnest mitmesaja megavatini," selgitas ta.

50megavatise võimsusega kavandatava jaama hind ulatub Valsi sõnul kümnetesse miljonitesse eurodesse. "Mitte üle 50 miljoni, aga kümned miljonid." Tasuvusaeg on energiaobjektidel pikk ja riigifirma on arvestanud 30 aastaga.

Ehitamise ajal tekiks töökohti piirkonnas sadades, Eesti Energia arvestuste kohaselt kuni 400. Hiljem oleks jaam automaatne ja üle kümne inimese ei vajaks. Detailplaneeringu koostamine on praeguseks käima lükatud ning ehitamisega on kavas alustada 2020. aastal, et 2025. aastaks, Baltikumi desünkroniseerimisega samal ajal, oleks uus võimsus juba turul. "See sõltub muidugi kokkulepetest Eleringiga, millised neil vajadused on või millal tekivad. Meie oleme valmis 2025. käiku laskma, aga kui tegelik vajadus on järkjärguline, siis võime ka hilisemaks lükata," ütles Vals.

Reservvõimsused Baltikumis:

Kiisa avariielektrijaam (gaas) – 250MW

Kruonise pump-hüdroakumulatsioonijaam – 900MW

Kavandatavad:

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam – 500MW

Eesti Energia pump-hüdroakumulatsioonijaam – 50MW

Baltikumi suurimad ühendused välismaailmaga:

Leedu-Roosi NordBalt kaabel – 700MW

Eesti-Soome Estlink2 kaabel – 650MW

Desünkroniseerimise järel peab varus olema 700 megavatti

Lisaks tuuleelektri ebaühtlasele tootmisele on reservjaamu, näiteks akumulatsioonijaamu, piirkonnas 2025. aastast vaja hulgim, sest siis lahkutakse Vene elektrisüsteemist ja süsteemi võimalike tõrgete puhuks on vaja palju kiirelt käivitatavaid elektrijaamu. Kiirreageerimisüksusi Valsi sõnul Baltikumis väga palju ei ole ja kindlasti, kui desünkroniseerimine tuleb, vajadus nende järele suureneb.

Vajadust on sealjuures sadades megavattides, iseasi kui paljut praegustest võimsustest on võimalik kasutada. "Reservi vajadust vaadatakse Baltikumi peale kokku, mitte riikide kaupa eraldi. Seda tüüpi – minutite jooksul käivitatavat – reservi on vaja Baltikumi peale 700 megavatti. Seda arvestatakse süsteemi kõige suurema ühikvõimsuse järgi, milleks Baltikumi puhul on Leedu-Rootsi ühendus NordBalt võimsusega 700 megavatti," selgitas Eesti põhivõrguhalduri Elering pressiesindaja Ain Köster.

Eleringi hinnangul on selleks sobivad võimsused suurelt jaolt olemas. Eleringil on näiteks avariijaamad Kiisa lähistel (250 megavatti). Leedus on Kruonise pumphüdroelektrijaam. Viimase puhul pole praegu veel selge, milline osa selle võimsusest hoitakse tulevikus reservi tarvis ja milline osa muudeks tegevusteks.

Leedu plaanib samuti laiendada

Jaanuari keskel teatas Leedu riiklik energiafirma Lietuvos Energija, et uurib, kas Kruonise pump-hüdroelektrijaama nelja tootmisüksuse kõrvale oleks mõistlik rajada ka viies. Investeeringu suuruseks hinnatakse praegu 115 miljonit eurot. Ka Leedu Energia tõdes, et selliseid võimsusi läheb tarvis Baltikumi desünkroniseerimise järel.

"Lätis on võimalik samuti hoida reservi tarvis hüdroenergiat. Otsused, kus ja kuidas täpselt reservid luuakse, sünnivad edaspidi. Kindlasti tervitame seda, kui süsteemiteenuste pakkujaid tekib turupõhiselt juurde," ütles Köster.

Vals tõdeb, et Läti hüdroelektrijaamad on pisut teist tüüpi, sest tegemist on läbivoolu pealt töötavate jaamadega. Seal akumuleerimist kui sellist on võimalik teha, aga väiksemas mahus. "Veetaset on seal Daugava kaskaadidel võimalik veidi tõsta, aga mitte kogu võimsuse ulatuses. Mõne tunni pikkuselt, mitte rohkem, ja siin on pump-hüdroelektrijaam palju paindlikum," märkis Vals. Estonia kaevandusse kavandatava jaamaga oleks võimalik elektrit toota pool päeva, aga sõltub ka sellest, kui suure mäe ehitamiseks omavalitsus loa annab. Teiseks mängib Lätis rolli see, et jaamad sõltuvad palju lume- ja vihmaoludest ning pikemat aega on maksimaalvõimsus kättesaadav ainult suurvee ajal," selgitas ta.

Kiisa avariielektrijaama eeskujul gaasil töötavad jaamad Eesti Energia plaanidesse praegu veel ei mahu, sest gaasitarnetes sõltutakse tugevalt Venemaast. Pealegi oleks tegemist fossiilsest allikast pärit elektri tootmisega.

Küll aga on Vals veendunud, et Baltikumis energiaettevõtted aktiviseeruvad ja pakuvad välja võimalikke reservlahendusi, mida süsteemihaldurid saaksid ära kasutada.

Alexela sihib 500 megavatti

Lisaks Eesti Energiale kavandab pumpakumulatsiooni jaama ka Alexela kontserniga seotud Energiasalv. Nende plaanid on küll mastaabi võrra suuremad: kavas on kaevata Paldiski lähedale merepõhja sügav auk, kuhu saaks kallima börsihinna tingimustes vett sisse lasta ja sellest elektrit toota, ja odavama ajal jälle välja pumbata. Võimsust plaanitakse sellele tervelt 500 megavatti ja hindki küünib 350 miljoni kanti.

Küsimusele, kui suureks nõudlus salvestustüüpi elektrijaamade järele võiks tõusta, vastas Energiasalve juhatuse liige Peep Siitam, et salvestusjaamad konkureerivad elektriturul taastuvenergia salvestitena eelkõige fossiilsete elektrijaamadega, mille konkurentsivõime sõltub lisaks energiakandjate hinnale suurel määral ka CO2 hinnast.

"Kuna CO2 hinnapoliitika ELis on suuresti administratiivselt juhitav, puudub küsimusele kahjuks objektiivne vastus. Me prognoosime, et meie projekti käivitamise ajaks (2028) on Põhja-Balti elektriturul piisavalt ruumi tänapäeval kõige soodsamale suuremahulisele salvestustehnoloogiale – pump-hüdroakumulatsioonijaamale," kommenteeris ta.

Võimalike süsteemiteenuste pakkumiseks või isegi kavandamiseks on tema sõnul veel vara. "Vaevalt, et Elering süsteemioperaatorina isegi teab, milline see turg aastal 2025 välja näeb. Seepärast näeme pump-hüdroakumulatsioonijaama peamist sissetulekut elektriturul kauplemisest," selgitas ta.

Üks probleem nii süsteemiteenuste turul kui ka elektrikaubanduses üldse tekib tema sõnul ka Leeduga, kus Kruonise pumpakumulatsioonijaamal on võimsust 900 megavatti.

"Leedukate otsused mõjutavad mitte ainult süsteemiteenuste turgu, vaid ka elektrikaubandust ja sellega elektriturgu. Probleem on nimelt selles, et Leedu teeb energeetikaotsuseid oma riiklikest huvidest kantuna paljuski administratiivsetena, Eesti otsustajad on seni leidnud, et turg ise peaks parimad lahendused leidma. Kuidas need kaks antagonistlikku maailmakäsitlust tulevikus kokku sobivad, seda näitab aeg," märkis ta.

Eesti Energia Paldiskisse tekkiva võimaliku konkurendi pärast ei muretse. Valsi sõnul on oluline vahe juba selles, et neil on "auk maa sees" kaevanduse kujul juba olemas, merre tuleb seda alles kaevama hakata.

Mis on pumphüdroelektrijaam?

PHEJ aitab tagada elektrisüsteemi stabiilsust, olles võimeline kiiresti reageerima elektrienergia sageduste kõikumisele, täiendades peamiselt loodusjõududest sõltuvat tuule- ja päikeseenergia ning stabiilse põlevkivienergia tootmist. Pumphüdroelektrijaamaga on võimalik asendada remondis olevaid tootmisüksuseid, kuid eelkõige oleks selline elektrijaam mõeldud Eesti varustuskindluse, energiajulgeoleku ja kvaliteetse elektrienergia tagamiseks.

Tehniliselt võttes on PHEJi puhul tegemist kahe eri tasandil asuva suuremahulise veereservuaariga, mille vahele paigaldatakse pumpturbiin. Vee ülespumpamisel alumisest reservuaarist tarbib hüdroelektrijaam ise elektrit, vee allalaskmisel ülemisest reservuaarist toodab hüdroelektrijaam elektrit. Lihtsustatult öeldes on tegemist akuga, millega on võimalik suuremahuliselt ülemisse reservuaari energiat talletada.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum