Kristjan Pruul • 20 veebruar 2019

Lõunanaabrid hädas korruptsiooniga

Leedu konkurentsiameti peadirektor Šarunas Keserauskas (keskel vasakul) ja Läti konkurentsiameti peadirektor Skaidrīte Ābrama (keskel paremal).  Foto: Urmas Kamdron

Nii Läti kui ka Leedu konkurentsiametile on endiselt üks suurimaid väljakutseid probleemid avaliku sektori põhjustatud konkurentsiõiguse rikkumistega.

Kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete ja ka riigiettevõtetega seotud asutusi nimetab Läti konkurentsiameti peadirektor Skaidrīte Ābrama üheks käesoleva aasta prioriteediks. "Enamik riigiettevõtteid on oma sektoris ka dominantse turujõuga ja probleemid nende ja konkurentsiõiguse vahel on viimase kümne aasta jooksul olnud üks lõputu lugu," ütles Ābrama Äripäeva ja Cobalti advokaadibüroo korraldatud konverentsil.

Üks probleem on selle juures tema sõnul see, et Läti konkurentsiamet ei saa avaliku sektori juriidilistele kehadele kehtestada otse sanktsioone, vaid peab alati pöörduma kohtusse. Teiseks on probleeme sellega, et ei saa luua kohtuasju otse juhtide vastu. "Riia sadam on korduvalt üritanud konkurente turult välja tõrjuda, meil on nendega olnud neli kaasust, määratud on 850 000 euro eest trahve ja 1,3 miljonit on tulnud neil maksta kahjude korvamiseks kolmandatele osapooltele, ometi ei võta seal keegi vastutust," rääkis Ābrama.

Ka Leedu konkurentsiameti peadirektor Šarunas Keserauskas oli sama meelt: "Kõige suurem väljakutse on avalik sektor ja seda me peame tunnistama." Tema sõnul on peamine probleem sisetehingutega: kohalike omavalitsustega, kes üritavad luua eksklusiivseid rolle omavalitsustele kuuluvatele ettevõtetele. "Probleem on selles, et seaduse järgi on see keelatud, kui just sellist eksklusiivset õiguse üleandmist ei nõua mõni muu seadus," kommenteeris ta olukorda Leedus.

Eraettevõtetel on riigiasutustele pretensioone

Teiseks tõi Keserauskas välja asjaolu, et teinekord ei peagi avaliku sektori asutused tegelema ise konkurentsiõiguse rikkumisega, piisab, kui nad seda hõlbustavad. "Leedus oli meil ortopeediliste vahendite kartell, mis sai põhimõtteliselt alguse sellest, et Leedu haigekassa ütles turuosalistele, et need võiksid omavahel hindades kokku leppida ja siis riik maksab kõik kinni," tõi ta näiteks.

Ābrama tunnistas ka, et nende üks suurimaid probleeme on Riia linnavalitsus, mis on otsustanud ehitada välja täiesti omaette süsteemi Riia linna sissekirjutusega inimestele väljastavatele kaartidele. "Näiteks üritas omavalitsus teha selliste kaartidega parkimise linnas 20% odavamaks, mingeid allahindlusi nad tavalistele maksesüsteemidele ei teinud, see oli lihtsalt illegaalne," ütles ta ning märkis, et Läti konkurentsiamet saab eraettevõtetelt selliseid kaebuseid 40–50 korda aastas.

Kui Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots võis rahulolevalt tõdeda, et justiitsministeeriumi alluvuses olemine on olnud ameti iseseisvuse tagamisel suureks abiks, siis majandusministeeriumile alluva Läti konkurentsiameti juhi sõnul on sellel omad negatiivsed jooned, sest ikka üritavad turuosalised kasutada telefoniõigust ja ametit majandusministeeriumi kaudu mõjutada.

Üks lahend sellele on peatselt üle võtmisele minev Euroopa konkurentsiametite töö tõhustamise direktiiv, mis nõuab konkurentsiametitele sõnaselgelt suuremat rahastust ja iseseisvust, märkis Ābrama. Märt Ots ütles uue direktiivi koha, et see annab võimaluse suure osa Eesti konkurentsiõigusest ümber kirjutada, muu hulgas loobuda paljudest kriminaalkorras uurimistest, ja asendada kohtus käimine administratiivsete trahvidega. Vaid Šarunas Keserauskas tõdes, et Leedu õigus on uue direktiiviga juba suuresti kohaldatud ning sellest väga suuri muutusi oodata ei ole.

Eestis peaks rohkem tegelema riigifirmade domineeritud sektoritega

Advokaadibüroo COBALTi partner Elo Tamm märkis, et kui Märt Otsa hinnangul on olukord avaliku sektoriga hea, siis tuleb konkurentsiameti otsustest ja praktikast siiski välja, et just jäätmekäitluse ja kohalike omavalitsustega on tulnud palju rinda pista. Näiteks on amet korduvalt pidanud piirama omavalitsuste jäätmeveohangetega seotud ettevõtete juurdehindlusi.

Ka kinnitas konkurentsiamet veel poolteist aastat tagasi, et linnaasutus Tallinna Jäätmekeskus on lisanud tarbijatele vahendatava jäätmeveo teenusele põhjendamatult suure juurdehindluse.

Sarnaselt lõunanaabritega tuleks konverentsil osalenute hinnangul üle vaadata ka sellised sektorid, kus riigifirmadel on domineeriv roll. Opositsiooniliidri ja endise advokaadi Kaja Kallase sõnul pärsib jaotusvõrkude kuulumine riigifirmale Eesti Energia otseselt uute innovaatiliste teenuste turule tulekut. Näitena tõi ta võimalikud tarbimist juhtivad teenused, mille arendamine on keerukas, kui jaotusvõrgu ettevõttes tekkivaid andmeid ei pruugi omanikul olevat suuremat huvi edasi anda.

Alexela juhatuse liikme Marti Hääle hinnangul tegeletakse meil küll palju võimalike kartellide küsimustega, aga mõnel turul valitseva ettevõtte mõju majanduse käekäigule on sarnane kartelliga. "Võib-olla eraettevõtjatele tundub alati, et regulaator, konkurentsiamet ei tegele selliste sektoritega piisavalt. Peame aru saama, et kui riigifirmal on mõnes sektoris oluline turujõud, siis need segmendid ei tööta samamoodi nagu muud sektorid," ütles Hääl.

"Sellisel turuosalise on "nähamatu" jõud, mis mõnikord on tegelikult üsna nähtav: Standard & Poor’si reitinguhinnangus Eesti Energiale võime näha kvartalite kaupa kahte korduvat elementi: esiteks, ettevõtte kassavoog on suurepärane, sest neil on suurim jaotusvõrk, ning teiseks, et nad saavad probleemide tekkides tõenäoliselt raha juurde," ütles Hääl.

Seepärast soovitaski Hääl konkurentsiametile suuremat julgust tõestada oma iseseisvust sellega, et tegutseda rohkem sektorites, kus riigil on suur osalus.

Hetkel kuum