Juuli Nemvalts • 23. veebruar • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Jaekaubandus valmistub Lidli saabumiseks

Hulgikaubandus pole kindlasti number üks majandusvaldkond – marginaalid on madalad ja tulud väikesed, ütles Estoveri tegevjuht Hannes Prits saates "Äripäeva TOP". Seevastu jaekaubanduse ettevõtted valmistuvad ette ülejärgmisel aastal saabuva Lidli odavketi saabumiseks.

Saksamaa odavketi Lidli tulek Eestisse muudab ka siinset turuolukorda – näiteks Selver tahab keskenduda efektiivsemale personalipoliitikale.   Foto: EPA

Pritsi sõnul on kaupluste kliendid endiselt hinnatundlikud ja sellist hinnas lähtuvat suhtumist kannavad kaubandusettevõtted ka ise. Reklaamide taga on sõnum, et tulge meile, meil on hind soodsam.

Hulgikaubandus on praeguseks suuresti konsolideerunud. "Müügitegevusest on selgelt liigutud kauba turustamise poole. Müügiesindaja käib pigem poodides kaupu lettidele paigutamas," rääkis Prits.

Tänu sellele, et Estover on keskendunud ainult Eesti turule, on neil õnnestunud saada 36–38% Eesti juustuturust, vaatamata sellele, et Estoveril endal poode pole. Prits selgitab, et Baltikumis hulgikaubandusega tegeledes on oht oma kulu liiga suureks ajada. "Siin ei pruugi kehtida reegel, et üks pluss üks on kaks. Nii mõnedki hulgikaubandusettevõtted, kes laienesid, pidid vastu võtma halva üllatuse, kui kõik ei läinud nii, nagu oli plaanitud," meenutab Prits viimase majanduskriisi ajal toimunud sündmusi. "Majanduskriis tuli meile paljudele halva üllatusena. Tajun, et eelmine kriis on mõjutanud terve põlvkonna ettevõtjate mõtlemist, eriti vanemaealiste suhtumist – pole enam seda uljalt peale lendamist. Mõisteti, et lõputule tõusmisele võib järgneda lõputuna tunduv langus," lisas ta.

Pritsi sõnul tuleks viimases, kümne aasta taguses kriisis näha ka head – see oli kui äratuskell, millest tuleks rohkemgi rääkida. "Ei taha küll tõmmata paralleele, aga kui vaadata märke, siis ohutegureid leiab. Oodata on teatavat mullistumist. Üleüldiselt, kui vaadata rahvastiku trende, siis inimesi siia juurde ei tule, aga samas kaubanduspinna ruutmeeter kasvab müstiliselt," arutles Prits. "Iga järgmine kauplus suurendab su kulusid. Saan kaubanduskettidest aru, ega keegi ei taha kaotada, see on nagu sundvõidujooks, mida tehakse."

Lidli tulek paiskab kaardid segi

Kuna kaubanduses pole suuri tegijaid turult lahkunud, oodatakse huviga Saksamaa odavketi Lidl saabumist. Kindlasti toob see 2020. aastal endaga kaasa suuri muudatusi. Selveri juhatuse liige Kristi Lomp usub, et Lidli tulek seab neile veelgi suuremad eesmärgid personalipoliitika ümberkujundamisel, et sarnaselt tööstusettevõtetega oleks neil töö korraldatud kasumlikumalt ja minimeeritud väheefektiivsete töölõikude olemasolu.

Lomp ütles, et nende heade majandustulemuste taga on seni tehtud õiged otsused personalipoliitikas. Tänu sellele ei ole neil mehitamata jäänud ühtki poodi olukorras, kus konkurentidest mõni ei ole saanud uusi poode tähtajaliselt avada just personali nappuse tõttu. Samas ei pidanud Lomp piisavaks personaliga tehtud tööd ja rääkis, et Selver plaanib madalapalgaliste töölõikude ümberkujundamist, et maksta paremat palka oma töötajatele, kes loovad suuremat lisandväärtust.

Hästi on ennast õigustanud e-poe projekt, mis oleks võimeline andma veelgi paremaid tulemusi, kui komplekteerimisvõimsust oleks rohkem. Praegu annab e-pood ühe supermarketi käibe. Lomp usub, et järgmisel aastal pärast uue komplekteerimiskeskuse avamist on e-pood üksuste võrdluses oma tulemustega esikohal.

Edulugudest rääkides on Selverile viimastel aastatel hea asukoht olnud Põhja-Tallinna piirkond, kus nii Arsenali keskuse kui ka Balti jaama turupoed on kliendid hästi vastu võtnud. Lomp sõnas, et kui rendile andjal oleks võimalik nendele kauplemiseks rohkem pinda anda, siis laieneksid nad mainitud kohtades kindlasti.

Tasub teada

Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast "Äripäeva TOP". Saadete külalised olid sügisel ilmunud valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid. Saateid saab järelkuulata Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt