Ehituses ületati viimase buumi aegne rekord

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hoonete ehitus. Varasema aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

"Eesti ehitusettevõtete kindlustunne on veel jätkuvalt tugev, kuid see on 2017.aasta keskpaiga tipust veidi nõrgenenud. Tööjõupuudus ehituses möödunud aastal süvenes - isegi vaatamata sellele, et möödunud aastal tuli ehitusse välismaalt tööle palju inimesi. Tööjõupuudus on muutunud üha tõsisemaks ehitustegevust piiravaks teguriks," märkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aastaga võrreldes 13% ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2018. aastal 6%.

"Soomes, Rootsis ja Norras on hooneehitustööde mahukasvud aeglustunud. Ka Lätis aeglustus hooneehituse kasv möödunud aasta teisel poolel. Samas algas Lätis ja Leedus ehituse kasvutsükkel veidi hiljem kui Eestis, rääkimata Põhjamaadest. Ehitustegevuse kasvu aeglustumine meie lähiriikides mõjutab ka Eesti ehitusettevõtete käibekasvu väljavaadet," lisas Mertsina.

Uute eluruumide ehitus on seitsmendat aastat kasvutrendis. Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aastal kasutusse 6472 uut eluruumi, mida on 582 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu varasematel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Enim on vastvalminud eluruumide seas 2- ja 4-toalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 90 ruutmeetrit.

Kuigi 2018. aastal hakkas eluruumide ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv tasapisi vähenema, püsib nõudlus uute, hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele endiselt. Eelmisel aastal väljastati ehitusluba 6990 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes varasema aastaga kümnendiku võrra vähem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2018. aastal lubati kasutusse 1000 mitteelamut kasuliku pinnaga 1,1 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja kontoripinda. Võrreldes 2017. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta neljandas kvartalis omal jõul 782 miljoni euro eest, mis oli 2017. aastaga võrreldes 13% rohkem. Suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht.

Mertsina tõi välja, et rajatiste ehitusmahu väljavaade on paljuski seotud valitsussektori investeeringutega, mille kasv on aeglustunud. Enamike erakondade valimisprogrammides on aga lubatud suuremahulisi taristuehitusi lähiaastateks. Peatselt käivitub ka Rail Baltica ehitus. Samas tuleks tema sõnul arvestada, et praegu kasutatakse valitsussektori investeeringutes ligi kaudu poole ulatuses välisvahendeid, mis EL uue eelarveperioodi ajal Eesti jaoks vähenevad.