10 suuremat riski maailmamajanduses

Economist kirjutab oma raportis “Cause for concern? The top 10 risks to the global economy 2019”, et maailmamajanduse väljavaated on tasapisi halvenenud. Nii Hiina kui ka Euroopa Liidu majandus pole enam nii heas seisus kui veel mõne aasta eest, tulevikku tumestavad USA ja Hiina paljukõneldud kaubandussõda, aga ka pinged arenevate riikide majandustes.

The Economist Intelligence Unit prognoosib, et kui veel möödunud aastal kasvas maailmajandus 2,8%, siis sel aastal on kasv 2,7% ning aastal 2020 juba 2,6%.

Järgnevalt Economisti 10 suuremat riskikohta maailmamajanduses, mida sel aastal kindlasti jälgida.

USA-Hiina kaubandussõda paisub ülemaailmseks kaubandussõjaks. Väljaande hinnangul võivad Hiina ja USA jõuda osalise kaubandusleppeni, ent see ei tähenda, et pinged kahe riigi vahel ei võiks uutes valdkondades lahvatada ka järgmisel aastal. Hirm selle ees võib aga lüüa ärikliimat ning seega pärssida maailmamajandust.

USA ettevõtete suur võlakoorem. Leebe rahapoliitika on endaga kaasa toonud suurenenud laenamise ning USA ettevõtete võlakoorem moodustab SKTst 47%. See on suurem kui eelmise majanduskriisi tipu ajal. Sealjuures on langenud ka võla teenindamise suutlikkuse tase. Enam kui pool USA ettevõtete võlgadest kannab reitingut BBB, mis on madalaim investeerimisreiting.

Arenevate turgude potentsiaalne kriis. Möödunud aastal kõneldi üpris palju arenevate turgude potentsiaalsest kriisist. See hirm pole kuhugi kadunud, eriti, kui USA karmistab oma rahapoliitikat. Riskikohtadena on kõneldud sellistest riikidest nagu Argentina ning Türgi, kus põhjustavad probleeme ka poliitiline ebastabiilsus ning kesine poliitiline suutlikkus. Sel aastal tuleks silm peal hoida ka sellistel riikidel nagu Brasiilia ja Mehhiko.

Hiina pikaajaline ja pöördumatu majanduse jahenemine. Kuigi kaubandussõda USA vastu on Hiina sisenõudlust aidanud veidi turgutada, on selle mõju nähtavasti siiski lühiajaline. Kardetakse, et kui Hiina majandus hoo päris maha võtab ning riigijuhid seda abistama tõttavad, võidakse teha valesid samme, mis toovad kaasa suure majanduslanguse.

Suur risk on ka see, et Hiinas moodustab riigisiseste laenude maht juba 230% SKTst.

Nafta hinna kiire kasv. Enim kõneldakse selle riski puhul Venezuelast ja Liibüast, kus on väga pingeline sisepoliitiline olukord ning selle mõju naftatootmisele pole teada. Sealjuures ei või kindel olla, kas suured naftatootjad nagu Venemaa ning Iraan, aga mõistagi ka USA, suudavad seda korvata.

Pinged Lõuna-Hiina merel. Hiina on välja öelnud, et tahab oma mõjuvõimu suurendada ning see seab kõrgendatud valmisolekusse ka piirkonna lähiriigid.

Küberrünnakud ning andmete töötlemine. Tulenevalt andmeskandaalidest, millest üks tuntumaid on Facebooki oma, on mitmed sotsiaalmeediaplatvormid nentinud, et peavad oma privaatsussätteid parendama. Sellest hoolimata tehakse endiselt küberrünnakuid ja tõenäoliselt jätkuvad need ka sel aastal.

Sõjaväeline konflikt Korea poolsaarel. USA presidendi Donald Trumpi ning Põhja-Korea juhi Kim Jong-uni kohtumine veebruari lõpus ei toonud oodatud tulemust, kuigi mõned analüütikud on pidanud kohtumist ka edukaks. Trump kiitis, et Põhja-Koreal oleks väga suur võimalus saada edukaks, kui Kim laseks riigi majandusel liberaliseeruda. Kuna kohtumine aga ei õnnestunud sel kujul, nagu Trump oleks ehk soovinud, prognoosib Economist, et ehk suunab see USA kasutama hoopis rangemaid meetodeid, mis omakorda võib tähendada, et karmima positsiooni võtab ka Põhja-Korea. See omakorda paneb raskesse seisu lähiriigid Lõuna-Korea ning Jaapani.

Leppeta Brexit. Kui Brexit peaks lõppema leppeta, tähendaks see Economisti hinnangul, et Briti nael hakkaks kaotama oma väärtust ning Suurbritannia majanduskasv aeglustub tuntavalt. Euroopa Liit on öelnud, et kui tuleb leppeta Brexit, tähendab see Suurbritannia muutumist nii-öelda kolmandaks riigiks, mis tähendab omakorda kaubandustariife ning piirikontrolli. Suure tõenäosusega vastab Suurbritannia samaga.

Itaalia majanduslangus. Itaalia majandus langes eelmise aasta kolmandas ka neljandas kvartalis. Enne seda oli riigi majandus kasvanud suisa 14 kvartalit järjest. Alanud aastaks prognoosib Economist Itaalia majanduskasvuks 0,2%. Eelmisel aastal kasvas Itaalia majandus aga 0,8%. Itaalia riigivõlg on paisunud 130%ni SKTst, enamik võlausaldajatest on aga kohalikud pangad. See võib tähendada panganduskriisi.

Itaalia on Euroopa Liidu suuruselt kolmas majandus ja riigi majandusega toimuv võib anda põntsu kogu liidu majanduskasvule.