Baltika järel sulgeb Eestis rõivatootmise ka enam kui 70 aastat tegutsenud särgifirma Sangar, juulist kaotab töö 60 inimest, õmblejatele ja seadmetele peetakse edaspidi rakenduse leidmiseks läbirääkimisi teise tootmisettevõttega.
- Tartu rõivatöötja Sangar lõpetab tootmise. Foto: Postimees/Scanpix
Sangari juht Raul Saks ütles, et põhjuseks sai tööjõukulude kasv, õmblejatele makstav 800eurone palk osutus ettevõttele liiga kõrgeks.
Saks tuletas meelde, et masstootmises muutuvad mõnekümnesendised säästud lõpuks märkimisväärseteks summadeks. "Toodame oma tootmisliinil 100 000 särki aastas, seega meil on, mida kokku hoida," tõdes Saks.
Tema sõnul mõjutavad särkide omahinda palgakulude kõrval ka kütuse hind, elekter ja muud sisendkulud. "Keskmine palk kümme aastat tagasi oli 784 eurot, eelmisel aastal aga 1310 eurot. See on väga kiire kasv ning lisaks kiirele sisendkulude kasvule on Eesti tööturg tugevalt mõjutatud ka väiksest rahvaarvust ja tööjõupuudusest," selgitas Saks.
"Pannes need faktid kokku, olemegi jõudnud punkti, kus peame keskenduma toodete arendamisele, müügile ning brändi väärtuse kasvule ja tootma seal, kus see on kõige otstarbekam," tõdes Sangari juht.
Sangar on viinud enamiku tootmisest Ukrainasse. Saksa sõnul on Ukraina koostööpartneri kasutamine olnud omahinnale hea ning see on ka lihtsam kui ise toota. "Alati on kõige keerulisem opereerida tootmisettevõtet, sest tootmisettevõte peab täitma oma tootmismahu ühtlase töövooga. Kindlasti on lihtsam olla tellija kui tootja rollis, aga samas kriitiliselt tähtis on Eesti rõivatootjatele säilitada enda majas tootearenduse võimekus. Kui see kaob, sõltume sellest, mida meie partnerid meile pakkuda oskavad.“
2017. aastal teenis Sangar 9,7 miljoni euroni kasvanud käibelt 340 000 eurot kasumit.
Möödunud aastal teatas Sangar, et kuna triiksärgimüüja Eton AB lõpetas nende käest särkide tellimise, siis koondatakse Eestis 65 töökohta. Eelmisel nädalal lausus Saks Äripäevale, et tootmiskulude tõttu jäädi ilma ka ühest pikaajalisest kliendist.
Saks ütles, et nõukogu tasandil on juba paarkümmend aastat teatud, et kohapeal tootmine ei kesta igavesti. "Oleme taasiseseisvumise algusest peale teinud koostööd Skandinaavia rõivabrändidega ja kõrvalt näinud, kuidas nendes riikides on järk-järgult tootmine lõppenud," ütles Saks. "Tooteid on toodetud seal, kus see on kõige kuluefektiivsem ning brändid on keskendunud äri arendamisele," ütles Saks.
Samas toonitas Saks, et ettevõte on teinud palju pingutusi kodumaise tootmise säilitamiseks. Nii näiteks hakati rentima välja tootmispinda, mis jäi üle varasematest koondamistest. Tootmiskuludest põhjustatud klientide ära langemine tõi aga kaasa toote omahinna kriitilise piiri, kus toote müügihinnast saadav tulu ja toote valmistamiseks tehtavad kulud ristuvad.
Seotud lood
Tarbija tahaks osta kodumaal toodetud rõivaid, kuid kui hinnasildil vaatab vastu mitukümmend eurot kõrgem hind, valib ta odavama toote, tõdes Sangari juht Raul Saks.
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Tagasi Äripäeva esilehele