Mertsina: hindade võrdsustumine Soomega on positiivne

Artikkel

- Uudised
- Allan Rajavee
- 26. märts 2019 kell 13:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mertsina: hindade võrdsustumine Soomega on positiivne
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hinnangul pole hinnad hakanud jooksma palkade eest ära.Foto: Eiko Kink
Soomes ja Eestis maksavad teenused ja kaubad peaaegu sama palju, kirjutas ajaleht Talouselama, kuigi palkades on endiselt suur erinevus. Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina peab hindade võrdsustumist loomulikuks ja isegi positiivseks.
Mertsina ütles, et kümme aastat tagasi oli Eesti ja Soome netopalkade vahe 3,5 korda, aga praegu on see tublisti alla 2,5 korra. Tema sõnul on Eestis palgad kasvanud palju kiiremini kui põhjanaabritel. See omakorda kasvatab ostujõudu ja lõpuks ka hindasid.
Samuti on Mertsina sõnul oluline roll hindade tõusul turismil. „Kui vaatame, et eelmisel aastal käis Tallinnas kuus miljonit turisti, neist kaks miljonit tuli Helsingist,“ selgitas Mertsina. „Kui turistide hulgas on palju kõrgema elatustasemega inimesi, siis on võimalik rohkem hinda küsida,“ lisas ta.
Sestap on tema hinnangul Eesti kuvandi muutumine odavast sihtkohast kõrgema lisandväärtusega riigiks positiivne. „Peaksime pakkuma rohkem kui odav hind ja kaugematest riikidest tulnud inimesed ei otsigi siin madalaid hindu, vaid väärtustavad loodust ja keskkonda,“ leidis Mertsina.
Hinnad ei jookse palkadel eest
Swedbanki analüütiku sõnul pole hakanud hinnad jooksma palkade eest ära. „Kui võtame netopalga reaalkasvu, siis see on kiire olnud. Näiteks hindade kasv oli eelmisel aastal 3,4%, mis oli kül Euroopa üks kiiremaid, aga brutopalga nominaalkasv oli 7,3%,“ rääkis Mertsina.
Soome ja Eesti ettevõtete äriloogika on Mertsina hinnangul laias laastus sama, kuid kohalikel ettevõtjatel on Mertsina hinnangul kõrgem marginaali ja kasumi ootus. „Ühest küljest oleme hindadega ja kasumitega konvergeeruv riik sarnaselt suurte tööstusriikidega. Sellepärast on ka kõrgemad marginaali ootused,“ tõdes Mertsina.
Teisalt dikteerib kõrgemat kasumiootust väike kohalik turg. „Marginaalid paneb paika ka konkurents ja kui sul on piisavalt kõrge konkurents, siis sa vaatad kriitilisemalt ka kulusid. Kui tööjõukulud tõusevad, siis tuleb leppida ka madalamate marginaalidega,“ ütles Mertsina.
Tähenduslik suhe
Soome ja Eesti majandus on sellegipoolest ääretult seotud majandusruumid. Mertsina sõnul ekspordime kõige enam erinevaid kaupasid just põhjanaabritele. Näiteks suuruselt teisele eksporditurule Rootsi moodustavad enamuse ekspordist elektroonika, kuid põhjanaabrite puhul domineerivat kaubagruppi esile tuua ei saa.
„Rääkides mitte ainult numbritest, siis Soome on meile etalon, kuhu pürgida ja seegi mõjutab meid,“ tõdes Mertsina.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum