Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helenius: Eesti riik võiks Rootsi pangad siin välja osta

Suurinvestor ja Trigon Capitali asutaja Joakim Helenius usub, et pankade olukord pole nii hull, nagu Rootsi meedia kujutab.Foto: Andras Kralla

Suurinvestor ja Trigon Capitali asutaja Joakim Helenius pakkus, et kui pangaskandaal paisub, võiks riik Rootsi emapankadelt siinsed üksused ära osta.

„See võib olla riigi jaoks hea finantstehing, aga loomulikult Eesti maine jaoks see ei oleks hea,“ täpsustas Helenius Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Helenius kartis, et poliitilised otsustajad Rootsis võivad teha pankadele selgeks, et nad ei taha tegelikult enam Balti riikides tegutseda.

Te olite omal ajal Hansapanga suuromanik ja Hansapangast ju hakkaski Vene rikaste klientide professionaalne teenindamine Eestis. Kui praegu on haamri all Danske ja Swedbank, siis kui tõenäoline on, et võime peagi lugeda teistegi pankade rahapesusüüdistuste kohta, kes idaraha toona läände aitasid?

Kui lähme ajas tagasi, siis oli pankadel Eestis ja Baltikumis selline mõte, et Eesti võiks olla sild ida ja lääne vahel – põhjamaised pangad võiks Baltikumist pakkuda Vene rikkuritele teenuseid. Ma mäletan, et sel ajal rääkis ajakirjandus ka sellest, et see on väga loogiline mõte. Ma ei tea, kui tõsised praegu Swedbanki probleemid on. Vaatame ja ootame, et uurimised saavad läbi ja saame kuulda, milline on olukord. Ise ma usun, et olukord on selline, mille kohta inglased ütlevad torm veeklaasis. Nii halb see olukord ei ole, nagu paljud, eriti Rootsi ajakirjandus, praegu ütleb.

Vene klientide teenindamise aeg oli pigem nagu uhkuseasi. See ei puudutanud ainult Hansapanka, vaid see käis ju käis ju sisuliselt kõikides pankades?

Enam-vähem küll. Pigem käis pankadel võistlus, kes saab paremini selle äriga hakkama. Keegi ei mõelnud selle peale, millised riskid on sellega seotud. Ajad on muutunud ja poliitiline olukord ka, lääneriikidel on probleeme Putini režiimiga – see kõik mõjutab praegust olukorda.

Kuidas see kõik võib mõjutada Eestit laiemalt, kui rahapesuskandaal ei vaibu?

Kõige suurem risk on see, et asjad lähevad nii hulluks, et poliitilised otsustajad Rootsis teevad pankadele selgeks, et nad ei taha, et nende pangad Baltikumis toimiks. See on võib-olla väga ebatõenäoline risk, aga kui vaadata, kuidas praegune olukord võiks mõjutada Eestit ja Baltikumi, siis see on kõige halvem stsenaarium, mis võiks juhtuda.

Mis siis juhtub, kui öeldakse ühel hetkel, et isegi kui me Balti riikides praegu hästi teenime, on mainekahju palju suurem, ja me peame Swedbanki, aga võib-olla ka SEB Baltimaadest välja võtma? Mida see reaalsuses tähendab?

Õnneks on nii, et praegu Eesti suurpankadel, eriti Swedbankil ja SEB-l, on väga tugev äri Eestis. Laenud, mis pangad annavad välja, on kaetud Eesti deposiitidega, Eesti pankadel ei ole vaja Rootsist raha juurde tuua, et siin saaks laenu anda. Finantsseisund on ka väga hea, kapitali on siin olevatel Rootsi pankadel piisavalt palju, neil on väga tugev bilanss. Pangad võiks ka siin iseseisvad olla, neil ei ole vaja sidet Rootsi emapankadega, et saaks siin toimetada.

Aga mis täpselt juhtuks, kui Rootsi pankadel oleks vaja Balti pankadest lahti saada, seda on väga raske ette näha. Õnneks on pangad tugevad ja parim olukord võiks olla selline, et näiteks Eesti riik võiks need pangad Rootsi emapankadelt ära osta. See võib olla riigi jaoks hea finantstehing, aga loomulikult ei oleks see Eesti maine jaoks hea.

Kahe käega kaksiklinna poolt
Joakim Helenius oli üks esimesi Eestis, kes aastaid tagasi rääkis Tallinna-Helsingi tunnelist. Praegugi leiab ta, et tunnel tuleks ehitada ning hiinlaste pakutud miljarditest keeldumine oleks rumalus.
"Kui Hiina raha läheb eraettevõttesse ja eraettevõte võtab riskid endale, siis ma ei näe, et see võiks Eestit või Soomet mingil viisil mõjutada," ütles Helenius. Olukord oleks tema sõnul teistsugune siis, kui Hiina laenud vajaks Eesti või Soome riigilt mingit garantiid.
"Kui see Hiina raha on tõeline, siis võiks tunnel tulla ja me oleksime väga rumalad, kui keelduksime sellest, et hiinlased tahavad tunnelit rahastada," ütles Helenius. "Kui tunnelil läheb halvasti ja see läheb pankrotti, siis okei, mis siis: „Thank You very much China“, tegelikult keegi kingib meile 15 miljardit," märkis ta.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Joakim Johan Helenius