Nõrk projekt sunnib ehitustöö eest rohkem maksma

Milcon Ehituse tegevjuhi Guido Milleri sõnul on projekteerimine kogu ehitamise alus: korralikult läbi töötamata eelprojektiga on ehitusprotsess tavapärasest palju aeganõudvam ja kulukam ning tulemus ei pruugi olla see, mida ette kujutati.

Lihtsam on projekteerimise faasis leida rohkem aega, kui ehitamise faasis olla sunnitud seda aega võtma.

Ja vaid eelprojektist jääb väheks. Tihti tekib küsimus, millises mahus ehitusprojekt on piisav. Tavalise praktika puhul piirdutakse lahendusega, kus esitatakse planeeritava hoone plaanid ja vaated ning heal juhul lõige. Selle baasil pannakse paika ruumilahendus. Kui arhitekt seletuskirja lisab saakski nagu kopa maasse lüüa.

Paraku võib tulemus sellise materjaliga hinnapakkumist küsides ehitajate võrdluses küllaltki erinev olla. See on nii põhjusel, et ehitajad peavad ise sõlmed ja lahendused välja mõtlema, et hoone rajamise maksumus kindlaks teha.

Iga ehitaja teeb seda omal moel, millest tulenevalt ongi lõplikud hinnad erinevad. Seega peaks heas projektis peale plaanide ja vaadete olema veel vundamendilahendus ja sõlmed erinevate konstruktsioonide kohta. Kehtib reegel: mida põhjalikumalt, seda parem.

On juhtunud ka, et hakatakse ilusa pildi põhjal ehitama, kuid esimene probleem ilmneb juba vundamendi kaevetööde juures, kuna tekib segadus, mitu rida kive vundamendi seina panna ning milline pinnasekiht juba kannab. Nimekiri, mis nõrga projekti puhul lisakulusid tekitama hakkab, on väga pikk.

Põhjused tõi välja ehitusega seotud teemasid kajastava veebilehe majaehitaja.ee omanik Eno Pappel. Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada tema sõnul ka eelprojekti alusel ning nii mõnedki võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning alustavad maja ehitusega. Siin on aga omad ohud.

Tekib küsimus, et kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti, siis miks peaks sellesse investeerima? Miks peaks kulutama raha põhiprojektile või tööjoonistele, kui sellesama raha võiks kulutada materjalidele ja ehitustöödele? Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise ka projekti juhtima, keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile. Mida selline ehitamine aga endaga kaasa toob ning millised on ohud?

Kui korralikku projekti ei ole, pole ka etapi alguses teada, kuidas töid peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega otsib tellija iga tööetapi alguses infot, kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse.

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head, ent osad kehvad. Kehvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil, arvestamata, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks levinuim ehitajate väide “Me oleme seda kogu aeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on kogu-aeg-nii-teinud-lahendus sageli konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Nii luuakse igas etapis tellija jaoks hädalahendusi, mis on eraldiseisvad ja üksteisega kokku ei pruugi sobida.

Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks, lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti. Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega. Tellija võtab endale asjatu riski ja vastutuse.

Ilma korraliku projektita tekib vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused parandada või üritatakse hiljem teha töid, mida oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

Sageli otsib eramaja tellija, kes eelprojektiga tööd alustab, ka kõige odavamat töötegijat ja soodsa hinna saavutamiseks üritatakse tööde eest ka mitteametlikult tasuda.

Tavaliselt nn mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed, vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest. Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

Alustades ehitustöödega, seatakse enamasti kindel tähtaeg, millal maja peab valmis olema. Kui on kasutada korralik projekt, siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata üsna täpselt ehitustöödeks kuluvat aega. Eelprojektiga ehitust alustades kipub lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem, kui algselt osati planeerida.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid ainult eelprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis muutub ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks ja auklikuks eelarveks.