Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurbritannia politsei vahistas Julian Assange’i
Julian Assange vahistamise järel.Foto: Scanpix
Seitse aastat Ecuadori Londoni saatkonnas varjunud aktivist ja Wikileaksi asutaja Julian Assange vahistati neljapäeval pärast seda, kui Ecuador võttis talt ära poliitilise põgeniku staatuse.
Assange vahistati pärast seda, kui suursaadik oli politsei saatkonda kutsunud. Vahistamiskäsk oli Assange’i kohta väljastatud 2012. aastal selle eest, et ta ei olnud kohtusse ilmunud, teatas Londoni politsei. Assange jääb vahi alla kuni kohtuistungini, lisati teates.
Suurbritannia vahistuskäsk põhines Rootsi 2010. aastal alanud uurimisel, milles Assange’i süüdistati seksuaalses ahistamises ja vägistamises. Rootsi lõpetas uurimise ja tühistas Assange’i vahistamiskäsu 2017. aastal.
Ootab USA-le välja andmist
Assange’i toetajate hinnangul ähvardab meest nüüd väljaandmine USA võimudele, kes süüdistavad Assange’i juhitud Wikileaksi spioneerimises. Londoni politsei teataski pärastlõunal, et Assange'ile on väljastatud ka vahistamiskäsk USA võimude palvel, kes taotlevad Assange'i välja andmist.
Wikileaksi kaudu avalikustati hulgaliselt salajaseid materjale, sealhulgas Chelsea Manningi ja Edward Snowdeni edastatud materjale.
Manningi lekkes tulid välja juhtumid, kus USA sõjaväe tõttu oli hukkunud tsiviilisikuid. Snowden paljastas, et USA julgeolekuasutused nuhkisid oma kodanike järel. USA on Wikileaksi klassifitseerinud “mitteriiklikuks vaenulikuks spionaažiorganiks”.
Ecuador andis Assange’ile poliitilise põgeniku staatuse 2012. aastal, kuid loobus sellest aastaid kestnud USA surve tõttu. Ka oli Ecuadori president Lenin Moreno süüdistanud Assange’i põgeniku staatuse rikkumises seoses Moreno korruptiivse tegevuse kohta materjali avaldamisega Wikileaksi kodulehel.
ÜRO meelevaldse kinnipidamise töögrupp oli Assange’i sunnitud viibimist Ecuadori saatkonnas nimetanud põhjendamatuks vangistuseks ning kutsus Suurbritannia valitsust korduvalt üles vahistamiskäsust loobuma.