Soome poliitika võib teha Eestit

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 15. aprill 2019 kell 9:11
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome poliitika võib teha Eestit
Soome sotside juht Antti Rinne eile valimispeol. Sotsid küll võitsid eilsed valimised, ent väga napilt. Valitsuse kokkupanemisest saab ilmselt paras peavalu. Foto: AFP/Scanpix
Soome seekordsete parlamendivalimiste tulemused näitavad, et võimuliidu moodustamine võib osutuda väga keeruliseks ning valimised võitnud sotsiaaldemokraadid võivad koalitsioonist väljagi jääda.
Kindel on see, et sotsid ei alusta läbirääkimisi tugevalt positsioonilt. Uues parlamendis said sotsid 40 ning teiseks jäänud Põlissoomlased 39 kohta. Varem koalitsiooni kuulunud Koonderakond sai 38 kohta. Kahe esimese tulemuse erinevus oli ülinapp: neid lahutas vaid mõni tuhat häält.
See on teinud ka Soome uue valitsuse kokkupanemise keeruliseks. Sotside juht Antti Rinne on öelnud, et ei välista koostööd kellegagi ehk sobivuse korral kaasaks valitsusse ka Põlissoomlased. Ühisosa väljaselgitamiseks lubas Rinne saata parteidele laiali küsimustiku, mille vastuseid analüüsides teeb ta ettepaneku moodustada valitsus sobilikele erakondadele. Rinne sõnul võiks Soome uus valitsus kokku saada mai lõpuks.
Kolm võimalikku valitsust
Väljaanne Helsingin Sanomat tõi välja kolm stsenaariumi võimuliidu moodustamiseks. Neist esimeses prognoosib ta, et uue valitsuse võiksid moodustada sotsid, Koonderakond, rohelised ja Rootsi Rahvapartei.
Sellel koalitsioonil oleks parlamendis kokku 107 kohta. Soome parlamendis on 200 kohta.
Väljaande hinnangul suudaksid sotsid ja Koonderakond küll kokku panna sotsiaal- ja tervishoiureformi kava ning haridus- ja varjupaigapoliitika programmi, ent jääksid suurtele eriarvamustele neis küsimusis, mis puudutavad majandust, maksusüsteemi ning ettevõtlust. Rohelised, kes tahtsid neist valimistest teha nii-öelda kliimavalimisi, rõhutavad aga kindlasti kliimapoliitika ja metsaraiega seonduvat.
Teise võimalusena pakub väljaanne välja sotside, Keskerakonna, Rootsi Rahvapartei, Vasakliidu ning ehk ka Kristlike Demokraatide koalitsiooni. Sellel liidul oleks parlamendis 101 kohta ehk tegu oleks napi enamusvalitsusega. See variant tähendaks ilmselt, et sotsid peavad paljudest oma lubadustest taganema. Samuti oleks tegu kirju valitsusega ehk raske on saavutada ühisosa.
Kolmanda ning ebatõenäolise variandina pakutakse välja ka see, et sotsid ei saagi valitsust kokku ning uue võimuliidu moodustavad hoopis Põlissoomlased, Koonderakond ning Keskerakond. See aga tähendaks, et paljud valijad oleksid pettunud, sest enne valimisi oli selge, et Juha Sipilä võimuliit polnud rahva seas populaarne.
Põlissoomlastel väike võimalus
Valimistel teise koha saanud Põlissoomlaste tõenäosust saada valitsusse peab Helsingin Sanomat siiski päris väikeseks, ent siiski mitte võimatuks. Nähtavasti tahab sotside juht Rinne panna valitsuse kokku siiski ilma Põlissoomlasteta.
Samas, arvestades, et uue valitsuse loomine on paras peavalu, ei saa siiski lõplikult välistada võimalust, et Põlissoomlased end valitsusse veavad. Praegu polegi teada, mida Põlissoomlased ise valitsusest arvavad, nad on vihjanud üksnes seda, et on valmis valitsusse minema. Küll aga saab erakonnal olema raske teha valitsuses teoks oma põhilubadust ehk karmistada sisserännet.
Päris kaduvväikseks ei saa hinnata ka võimalust, et Soome saab vähemusvalitsuse. Põhjalas, näiteks Rootsis, pole vähemusvalitsused iseenesest erakordsed, samas Soomes oli viimane vähemusvalitsus aastail 1976–1977. See tähendab, et niisugust poliitilist kultuuri Soomes pole, ning tõenäosus, et vähemusvalitsus oleks pikaajaline, on päris väike.
Koonderakonna juhti Petteri Orpot tegid valimiste tulemused mõtlikuks. Ühelt poolt sai erakond võrreldes parlamendi eelmise koosseisuga juurde ühe koha, ent koht koalitsioonis pole sugugi kindel. Pealegi polnud eelmine võimuliit enne valimisi soomlaste seas enam populaarne. Foto: AFP/Scanpix
6 põhjust, miks Soome seekordsed valimised olid ajaloolised
Väljaanne Helsingin Sanomat toob välja kuus põhjust, miks Soome seekordsed parlamendivalimised olid ajaloolised.
Parlamendis on ajalooliselt palju naisi. Seekordsete valimiste tulemusena on Soome parlamendis 92 naist. Mitte kunagi varem pole Eduskuntas nii palju naisi olnud. Näiteks roheliste 20 esindajast on 17 naised.
Eelmine rekord pärines aastatest 2011-2015, mil parlamendis oli 85 naist.
Võitjal ajalooliselt väike häälte ülekaal. Seekordsed valimised võitnud sotsid said 17,7% häältest, teisele kohale jäänud Põlissoomlased 17,5%. Mitte kunagi varem pole valimised lõppenud tulemusega, et ühegi erakonna häältesaak ei ületa 20%.
Koalitsioonierakondade ebaõnnestumine. Kolmas põhjus, miks Soome valimised olid seekord ajaloolised, peitub selles, et mitte kunagi varem pole koalitsioonierakonnad nii suurelt põrunud. Keskerakond sai seekordsete valimiste tulemusena 18 parlamendikohta vähem kui eelmises koosseisus. Põlissoomlastest eraldunud Sinine Tulevik jäi üldse Eduskuntast välja. Samas Koonderakonnal õnnestus üks koht juurde saada.
Kolm suuremat erakonda mahtusid 1% sisse. Samuti on märkimisväärne, et valimistel esimesed kolm kohta saanud erakonnad said nii sarnaselt hääli, et nende lõpptulemus mahtus 1% sisse. Valimistel kolmanda koha saanud Koonderakond sai vaid 0,7% vähem hääli kui valimised võitnud sotsid.
Keskerakonnal saja aasta kehvim tulemus. Keskerakond kaotas võrreldes eelmise koosseisuga 18 kohta, mis tähendab, et parteil on uues parlamendis 31 kohta. Sellest veel halvema tulemuse tegi erakond aastal 1917, mil sai 26 kohta.
Valimas käis rekordiliselt palju soomlasi. Soomes käis seekord valimas 72% hääleõiguslikest kodanikest. Viimane niivõrd kõrge tulemus oli aastal 1991. Eelmistel valimistel käis valimas 70,1% hääleõiguslikest kodanikest.
Võrdluseks, märtsis toimunud riigikogu valimistel käis valimas 63,7% hääleõiguslikest kodanikest.
Soome erakonnad
Keskerakond – tsentristlik erakond, mille toetajad ja valijad elavad pigem maapiirkondades.
Rahvuslik Koonderakond – majanduslikult liberaalne erakond, mis on populaarne pigem linnades ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas.
Sinine Tulevik – erakond, mis lõi lahku Põlissoomlastest pärast seda, kui äärmuslik seltskond 2017. aastal erakonna juhtimise enda kätte võttis.
Põlissoomlased – parempopulistlik erakond, mis on nii immigratsiooni kui ka Euroopa Liidu vastu.
Sotsiaaldemokraadid – vasaktsentristlik partei, millel on tugev seos Soome ametiühingutega.
Rohelised – juba 1970. aastatel loodud erakond, kelle platvorm on keskendunud keskkonnale. Muutub tasapisi populaarsemaks, eriti noorte ja linlaste seas.
Vasakliit – vasakpoolne erakond, mille juured ulatuvad kommunistlikku ideoloogiasse ning millel on tugev seos töölisliikumisega.
Rootsi Rahvapartei – liberaalne erakond, mille eesmärk on esindada Soomes rootsi keelt kõnelevat vähemust.
Kristlikud Demokraadid – väike, sotsiaalselt konservatiivne erakond, millel on tugevad sidemed kristlike ühendustega.
Allikas: YLE
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Soome
Hetkel kuum