Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui saate aru, kuidas teie kliendid mõtlevad, olete juba võitnud

Disainmõtlemise ekspert Portugalist, DesignThinkersi grupi partner Pedro Janeiro rääkis Pärnu finantskonverentsil sellest, millised on disainmõtlemise võimalused äri arendamisel. Ta toonitas, et kliendi mõtlemisest arusaamine on tänapäeva ettevõtluses võtmelahendus.

Inimtegevus sõltub aina enam tehnoloogiast, ettevõtted ja riigid peavad digitaliseeruma, viima ellu digipöörde. Väliskeskkond on püsimatu ning tuleviku kujutlemine on aina keerulisem.

Uus aeg nõuab uusi oskusi

Mõtteviis “kiiresti ja mugavalt” on uuele põlvkonnale norm. Ettevõtetele tähendab see kohustust olla kiire ja pakkuda mugavust. Suhe aega on muutumas, ootamine on vanamoodne. Süsteemid peavad hakkama koormustele dünaamiliselt reageerima. Ka suhe hinda ja hinnastamisse muutub – hinnad muutuvad dünaamiliselt ja reageerivad nõudlusele reaalajas.

Suhe aega on muutumas, ootamine on vanamoodne.

Äriotsuste tegemiseks on olulised andmed, analüüs, prognoos (data-driven business) ja oskus luua lahendusi kasutajakeskselt (user-centricity).

Traditsiooniliselt on tehtud tootearendust suuresti ettevõtte perspektiivist, n-ö seest väljapoole, lahendused on sageli lähtunud eelkõige inseneri vaatekohast. Emotsiooni, mida ettevõte tahab tekitada, peab nüüd kandma toode või teenus inimeste asemel, kuna inimlikku

kontakti ettevõtte või asutusega on aina vähem. Inimesed ootavad just tehnoloogialt, et see aitaks keerulises maailmas hakkama saada.

Disainmõtlemise põhitõed
1. Tee selgeks, mida kasutaja PÄRISELT tahab. See selgub, kui inimestega silmast-silma vestelda või nende tegevusi vaadelda. Selleks tuleb aega võtta.
2. Testi oma lahendust kasutaja peal. Lahendust tuleb enne päriselt valmis tegemist kasutaja peal proovida.

Mõtle kasutajakeskselt

Disain- ehk kasutajakeskne mõtlemine on loov probleemilahendamise viis ka ettevõtluses, mis lähtub alati inimesest. Disainmõtlemist juurutades tuleb alustada sellest, kuidas märgata ja ära tunda probleeme, jõuda ideeni, otsida lahendusi ning lõpetada innovatsiooni toetava juhtimiskultuuri ja mõtteviisi loomisega.

On mitu kasutajakeskset mõtteviisi toetavat metoodikat, levinuim on disainmõtlemine. Milleks seda ühele firmale vaja on? Selleks, et me teeks äriliselt õigeid valikuid, peame lähtuma otsuste tegemisel kahest põhilisest kriteeriumist, nagu sobivus ettevõtte strateegiaga ja sobivus ettevõtte lõppkasutajate vajadustega.

Disainmõtlemise võtteid tasub kasutada, kui senist äri on vaja muuta, samuti mahukate ja kulukate äriideede puhul. Samuti kui otsid ärivõimalusi turusegmentidest, milles tegutsemise kogemusi pole, plaanid hakata rakendama tehnoloogiaid, mida seni pole kasutanud, näed mingi trendi tõusmist, mis võiks äriliselt huvitav olla või kui sihtrühma mõtte- ja teguviisis on toimunud muutused.

Kasutajakeskne mõtlemine on oluline ikkagi kogu aeg; ka siis, kui äri on edukas ja muutusi vaja pole.

Disainmõtlemise metoodika samm-sammult
Selgitamine ja probleemi mõtestamine
1. Kirjelda ära kasutajad, millised on nende tegevused ja rutiinid. Nii tüpiseerid kasutajad.
2. Intervjueeri, vaatle, küsitle, tee uuringud, küsi eksperdiarvamusi. Ülitähtis on kuulata ja uurida kasutajat ning tema vajadusi. Püüa jõuda tegeliku tuumani. Hoidu võimalikult kaua ise lahendustele mõtlemisest – ideede otsimise etappi kiirustades võid hakata lahendama valet probleemi.
Lahenduste loomine
3. Asu lahendusvariante leiutama. Ideedega mängi grupis. Kasuta nt serious-play-võtteid, et tavapärastest mõttemustritest välja saada.
4. Vormi idee prototüübiks. Vaba käega visandid, skeemid, klotsidest mudelid vms. Kui ideed saavad vormi, need sageli moonduvad, vahel võivad sootuks kuhtuda. Millegi uue leiutamise puhul on loomulik, et enamasti ei ole see esimene mõte, millest lõpuks asja saab – kiindu probleemi, mida lahendama peab, mitte lahendusideesse.
5. Testi ja kohenda koos sellega, kelle jaoks lahendust teed. Maksimaalselt palju tuleb suhelda lõppkasutajatega – innovatsioon on ühisloome, mitte individuaalala. Ülioluline on kasutajatestidega veenduda, kas tehtu lahendab õiget probleemi, seda nimetatakse valideerimiseks. Testimise tulemusel tuleb sageli minna tagasi punkti, kus kord oldi, ja teha töö ümber. Vahel tuleb teha põhimõttelisi pöördeid kogu kontseptsioonis – disainmõtlemise meetod eeldab agiilsust ehk kiiret ja paindlikku tegutsemist
6. Stardi vähegi elujõulise tootega e tee MVP (minimal viable product).
Ka Äripäeva Akadeemia on koolitanud Eesti ettevõtteid oma teenuseid kliendikeskselt looma või disainima.