Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Personalijuht üksi ei suuda siluda halba juhtimist

    Kuigi tööandja brändi kujundamist nähakse peamiselt personali- ja turundusinimeste pärusmaana, pole see ainult nende ülesanne. Juhtidel on siin vähemalt sama suur roll, sest just juhid saavad töötajatele luua organisatsioonist ehk tööandjast hea kogemuse. Või vastupidi – halva kogemuse, kirjutab Äripäeva erileht Firmapidu.

    Eestis on palju organisatsioone, kus juhtimiskultuur pole kiita ja inimeste juhtimise asemel tegeletakse raha või protsesside juhtimisega.
    Pilt on illustreeriv.Foto: Photo by Gabriel Matula on Unsplash
    Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamini suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud ja kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.

    Personalijuht ei suuda siluda halba juhtimist

    Personalijuht ja turundusjuht võivad küll välja mõelda häid motivatsioonipakette ja toredaid ühisüritusi, aga palju olulisem on see, mis toimub iga päev töö juures. Tippjuhid võivad ju olla tasemel, kuid kui keskastmejuhtide juhtimisoskused on kehvad, kannatavad töötajad.
    Küllap on iga juht kuulnud, et töötajad tahavad tunda, et organisatsioonis väärtustataks neid kui inimesi. Nüüd peaks endalt küsima, et mida me selleks teeme, et meie inimesed tunneksid end hoituna ja väärtustatuna.
    Inimeste väärtustamise puhul on oluline aspekt kokkulepetest kinni pidamine ja ootuste juhtimine – milliseid tulemusi me oma inimestelt ootame ja kas me saame ühtemoodi aru, milline peaks oodatud tulemus olema? Toon näite: oletame, et palun teil joonistada auto. Te joonistate sportauto, aga mina ütlen, et see pole see, mida ma tahtsin – mõtlesin hoopis tavalist sedaani.

    Juhtidel tuleb esmalt mõista, et nad on väga olulised tööandja brändi kujundajad ning see ülesanne pole delegeeritav

    Katrin Oblikas
    Grant Thornton Balticu inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtiv nõustaja
    Tuleb välja, et me ei rääkinud ootusi omavahel läbi, vaid eeldasime, et mõlemad teame, milline auto välja näeb. Sama toimub ka organisatsioonides – eeldatakse, et teised saavad aru, mida me soovime ja mõtleme. Inimesed on aga erinevad ja seetõttu on möödarääkimised kerged tekkima. Kui seda juhtub pidevalt, siis inimesed pettuvad: tegime küll, mida taheti, aga see polnud piisav.

    Kuidas olla eesrindlik tööandja brändi kujundaja?

    Juhtidel tuleb esmalt mõista, et nad on väga olulised tööandja brändi kujundajad ning see ülesanne pole delegeeritav. Teiseks peavad organisatsioonis olema kokku lepitud ühised väärtushinnangud ja juhtimispõhimõtted, mis on nii keskastmejuhtidele kui ka tippjuhtidele piibliks. Jah, igaüks toob vastavalt oma isiksusele nn oma mina juhtimisse sisse, kuid eksisteerivad ka organisatsiooniülesed väärtused, mida juhtimises tuleb iga päev rakendada.
    Tööandja bränd on seda tugevam, mida tugevamad ja ühtsemad on organisatsiooni väärtushinnangud. Siis tekib töötajatel kuuluvustunne ja seos kogu ettevõttega, mitte ainult oma osakonnaga. See eeldab, et organisatsioonis pole igal osakonnal oma kultuur ja väärtushinnangud, vaid kõik osakonnad astuvad ühte sammu.
    Kui see nii pole, siis tekitab see inimestes segadust (miks Jüri osakonnas on nii, aga meie omas naa?) ning lõhub tööandja brändi.
    Loo autor Katrin Oblikas on Grant Thornton Balticu inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtiv nõustaja ning täiskohaga coach.
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.