• Jaga lugu:

    Personalijuht üksi ei suuda siluda halba juhtimist

    Kuigi tööandja brändi kujundamist nähakse peamiselt personali- ja turundusinimeste pärusmaana, pole see ainult nende ülesanne. Juhtidel on siin vähemalt sama suur roll, sest just juhid saavad töötajatele luua organisatsioonist ehk tööandjast hea kogemuse. Või vastupidi – halva kogemuse, kirjutab Äripäeva erileht Firmapidu.

    Eestis on palju organisatsioone, kus juhtimiskultuur pole kiita ja inimeste juhtimise asemel tegeletakse raha või protsesside juhtimisega.
    Pilt on illustreeriv.Foto: Photo by Gabriel Matula on Unsplash
    Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamini suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud ja kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.

    Personalijuht ei suuda siluda halba juhtimist

    Personalijuht ja turundusjuht võivad küll välja mõelda häid motivatsioonipakette ja toredaid ühisüritusi, aga palju olulisem on see, mis toimub iga päev töö juures. Tippjuhid võivad ju olla tasemel, kuid kui keskastmejuhtide juhtimisoskused on kehvad, kannatavad töötajad.
    Küllap on iga juht kuulnud, et töötajad tahavad tunda, et organisatsioonis väärtustataks neid kui inimesi. Nüüd peaks endalt küsima, et mida me selleks teeme, et meie inimesed tunneksid end hoituna ja väärtustatuna.
    Inimeste väärtustamise puhul on oluline aspekt kokkulepetest kinni pidamine ja ootuste juhtimine – milliseid tulemusi me oma inimestelt ootame ja kas me saame ühtemoodi aru, milline peaks oodatud tulemus olema? Toon näite: oletame, et palun teil joonistada auto. Te joonistate sportauto, aga mina ütlen, et see pole see, mida ma tahtsin – mõtlesin hoopis tavalist sedaani.

    Juhtidel tuleb esmalt mõista, et nad on väga olulised tööandja brändi kujundajad ning see ülesanne pole delegeeritav

    Katrin Oblikas
    Grant Thornton Balticu inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtiv nõustaja
    Tuleb välja, et me ei rääkinud ootusi omavahel läbi, vaid eeldasime, et mõlemad teame, milline auto välja näeb. Sama toimub ka organisatsioonides – eeldatakse, et teised saavad aru, mida me soovime ja mõtleme. Inimesed on aga erinevad ja seetõttu on möödarääkimised kerged tekkima. Kui seda juhtub pidevalt, siis inimesed pettuvad: tegime küll, mida taheti, aga see polnud piisav.

    Kuidas olla eesrindlik tööandja brändi kujundaja?

    Juhtidel tuleb esmalt mõista, et nad on väga olulised tööandja brändi kujundajad ning see ülesanne pole delegeeritav. Teiseks peavad organisatsioonis olema kokku lepitud ühised väärtushinnangud ja juhtimispõhimõtted, mis on nii keskastmejuhtidele kui ka tippjuhtidele piibliks. Jah, igaüks toob vastavalt oma isiksusele nn oma mina juhtimisse sisse, kuid eksisteerivad ka organisatsiooniülesed väärtused, mida juhtimises tuleb iga päev rakendada.
    Tööandja bränd on seda tugevam, mida tugevamad ja ühtsemad on organisatsiooni väärtushinnangud. Siis tekib töötajatel kuuluvustunne ja seos kogu ettevõttega, mitte ainult oma osakonnaga. See eeldab, et organisatsioonis pole igal osakonnal oma kultuur ja väärtushinnangud, vaid kõik osakonnad astuvad ühte sammu.
    Kui see nii pole, siis tekitab see inimestes segadust (miks Jüri osakonnas on nii, aga meie omas naa?) ning lõhub tööandja brändi.
    Loo autor Katrin Oblikas on Grant Thornton Balticu inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtiv nõustaja ning täiskohaga coach.
    Jaga lugu:

Andres Metsoja: me tahame, et noor valiks Pärnu
Vaid kümnendik Pärnumaa gümnasistidest näeb kodukanti tulevase elukohana – siin on mõttekoht, kus märksõnadeks haridus, logistika ja energeetika, kirjutab Isamaa esinumber kohalikel valimistel Pärnus, riigikogu liige Andres Metsoja vastuses Äripäeva küsitlusele.
Vaid kümnendik Pärnumaa gümnasistidest näeb kodukanti tulevase elukohana – siin on mõttekoht, kus märksõnadeks haridus, logistika ja energeetika, kirjutab Isamaa esinumber kohalikel valimistel Pärnus, riigikogu liige Andres Metsoja vastuses Äripäeva küsitlusele.
Hiina keelas kõik tehingud krüptorahaga
Hiina keelas kõik krüptorahaga tehtavad tehingud ning teatas, et peatab kogu illegaalse krüptorahade kaevandamise, mis on seni riigi valitsuse suurim löök enam kui triljoni dollari suurusele sektorile, vahendab Bloomberg.
Hiina keelas kõik krüptorahaga tehtavad tehingud ning teatas, et peatab kogu illegaalse krüptorahade kaevandamise, mis on seni riigi valitsuse suurim löök enam kui triljoni dollari suurusele sektorile, vahendab Bloomberg.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.