Vilniuses rallib ärikinnisvara, Riias korterite müük, Tallinnas...

Vilniuse äripindade turg on Baltimaades kõige aktiivsem ja ka Kaunas edeneb hästi, ütles Newseci uuringute ning analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas Äripäeva teemaveebile kinnisvarauudised.ee. Tema sõnul moodustavad viimastel aastatel Vilniuse äripindade seas suurima nõudluse suured välismaised investeerimisettevõtted, kes laiendavad tegevust, samuti riiklikud institutsioonid, kes püüdlevad efektiivsema ja soodsama kinnisvara kasutamise poole.

Newseci uuringute ning analüüsiosakonna juht Mindaugas Kulbokas ütles, et Tallinna äripindade turg on jätkuvalt aktiivne ning seda iseloomustavad suurte pindade omandamine ning uued arendused. "Ennustatakse, et 2019. aasta pakkumistes domineerivad projektid peamistes äripiirkondades ning Ülemiste ärilinnakus. Nõudlus tuleb peamiselt IT- ja finantsektori kui ka idufirmade nagu Bolt ja Pipedrive poolt. Järgmisteks aastateks prognoositakse turu nõudluse kasvu 10-15% ning turul omavad dominantset jõudu üürnikud,“ kirjeldas analüütik.

Kulbokase sõnul on Tallinna ärikinnisvaraturg jätkuvalt kõige atraktiivsem ka investoritele - investeeringud äripindadesse moodustavad 80% kogu riigi tehingutest. Lisaks on viimastel aastatel rohkem tunda Šveitsi ning Skandinaavia investorite aktiivsust.

Riia uute äripindade nõudlus hakkab samuti tõusma, ütles ta. 2019.-2020. aastateks planeeritakse turule tuua umbes 90 000 ruutmeetrit - peaaegu sama palju nagu planeeriti eelnevaks viieks aastaks.

“Uusi projekte arendatakse erinevates linna piirkondades ning on juba aru saada, kuhu hakkavad tekkima uued äriklastrid. Praegu käibki arutlus selle kohta, millisest linnaosast saab peamine ärirajoon - suurimad kandidaadid on Skanske territoorium ning lõunapoolne Daugava jõe kallas. Just nendes piirkondades plaanitakse arendada mitmeid erinevaid ärilinnakuid," rääkis Kulbokas.

Elupindade arendused on viimastel aastatel Balti riikides suuruselt väiksemaks jäänud, ütles Audrius Šapoka, Ober-Hausi elupindade osakonna juht.

“Kõikides Balti riikides on viimastel aastatel järjest suurenenud kvaliteeti näitavad parameetrid: arhitektuur ning erinevad välisilmelised, inseneerimisalased ja targad lahendused. Ei saaks öelda, et ostjad oleksid oma kinnisvarateadmiste omandamisega ühel pool, kuid nad on kindlasti tajunud pakkumiste kvaliteedi tõusu. Ning ka arendajad ise on nõus ellu viima lisaraha nõudvaid lahendusi, sest näevad, et ostjad hindavad neid ning on nõus nende eest maksma, “ tutvustas Šapoka.

Ober-Hausi andmetel on eelmisel aastal Baltimaade kõige suurema hüppe teinud Riia korterite pakkumised. Ühe aasta jooksul on Läti pealinnas ehitatud veidi rohkem kui 2400 korterit - see on 65% rohkem kui 2017. aastal. Samas ei ületa see maht veel Vilniuses ja Tallinnas ehitatud korterite arvu, kus 2018. aastal oli kokku ehitatud vastavalt 4300 (5% rohkem kui 2017) ning 3100 (7% rohkem) korterit. Ka Eesti ehitajad nopivad Lätist miljoneid.

Šapoka sõnul jõuab Tallinn varsti Vilniuse numbritele järgi. 2014.-2016. aastatel valmis Vilniuses keskmiselt 6,1 korterit 1000 elaniku kohta, kuid 2017.-2019. vahemiku kohta kasvab see arv 7,9 korterini. Tallinnas valmis samal ajal 3,9 korterit 1000 elaniku kohta, kuid prognoositav arv 2017.-2019, vahemikuks on kuni 7,1 korterit. Riias on oodata 2017.-2019. aastate vahemiku tulemuseks 3,1 korterit 1000 elaniku kohta.

Newseci andmetel avati eelmisel aastal Vilniuses kuus hotelli - kokku tekkis linnas juurde 800 hotellituba. Riias suurenes hotellide valik kahe hotelli võrra, mis tõi juurde 390 hotellituba. Eesti pealinnas avati samuti kaks hinnalist hotelli, mis pakuvad kokku 170 tuba.

“Kõigis kolmes linnas suureneb hotellide valik, kuid Lõuna-Euroopa ning Ameerika linnade keskmise tasemele lähiajal veel ei küündita. Vilniuse hotellide turg tegi väikse sprindi eelmisel aastal ning andis teatepulga edasi Tallinna linnale, kus sel aastal arendatakse välja umbes 600 hotellituba. Järgmise kolme aasta jooksul peaks endast suurema märgi maha jätma ka Riia linn, kus pakkumus täieneb selle ajaga kuna 1500 toaga,” arutles Kulbokas.

2018. aastal valmis Baltimaades vaid üks kaubanduskeskus, milleks on T1 Tallinnas. Kaubanduskeskuse alla saab liigitada vaid sellist objekti, mille pindala ületab 5000 ruutmeetrit, seal on vähemalt 10 üürnikku ning suurimale üürnikule kuulub mitte rohkem kui 70% kogu alast.

Sel aastal on aga oodata paljude kaubanduskeskuste rekonstruktsiooni ja laienemist. Eestis laienevad Ülemiste ning Kristiine keskused, Lätis avavad uksed Akropole ning Via Jurmala Designer Outlet keskused ning laienevad Alfa ning Origo ostukeskused. Leedus uuenevad Akropolise keskused nii Vilniuses kui ka Kaunases.

Viiendat korda toimuval Baltimaade kinnisvara auhindade jagamisel tulevad hindamisele kolmes riigis viimase aasta jooksul püstitatud büroode, hotellide ning eluasemete arendusprojektid, kirjutab kinnisvarauudised.ee.

Baltimaade kinnisvara auhindade konkursile saavad pretendeerida kõik selle piirkonna kinnisvara projektid, mis on lõpetatud 2018. aastal. Esimeses etapis panevad Ober-Hausi ning Newseci spetsialistid paika lühikese nimekirja finalistidest. Newsec vastutab äripindade ning Ober-Haus eluasemete kategooriate eest. Seejärel täidavad finalistidest arendajad ära küsimustikud ning edastavad täpsemat informatsiooni ehitatud hoonete kohta. See info liigub komitee kätte, kes valib välja iga kategooria võitjad.

Baltic Real Estate Award konkursi finaali jõudis neli Eesti arendusprojekti. Elukondliku kinnisvara kategoorias on esindatud kaks Eesti arendust– auhinnale kandideerivad Merko Rand Villad ja Metro Capitali Kiikri residentsid. Bürookinnisvara seas pääses finaali Maakri kvartal, mille taga seisab Maakri Kvartali OÜ ning hotellidest on esindatud Rotermanni kvartalis asuv Metropol Spa Hotel.

Parimaid kinnisvara projektide arendajaid auhinnatakse 16. mail Balti Kinnisvara Investeeringute foorumil ning foorumi teisel päeval, 17. mail, on kõik võitjad kutsutud oma projekte üritusel tutvustama.