Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete laenuturul tegid ilma energiafirmad
Norrakatele kuuluv Vardar Eurus ja Eesti Energia allkirjastasid mullu suvel pea poole miljardi eurose Nelja Energia müügilepingu.Foto: Andras Kralla
Ettevõtete laenud kasvasid peamiselt energeetikaettevõtete tõttu, teiste ettevõtete laenunõudlus jäi tagasihoidlikuks, andis ülevaate Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.
2018. aasta viimases kvartalis ja 2019. aasta esimeses kvartalis võtsid uusi pikaajalisi laene eelkõige energeetikaettevõtted. Kõigi teiste tegevusalade ettevõtete laenamine jäi tagasihoidlikuks, kirjutas Tamm. Ettevõtete laenude ja liisingute jääk suurenes aastaga 5%.
Nii näiteks võttis Eesti Energia eelmise aasta suvel Nelja Energia ostmisega seoses Swedbankilt, OP Corporate Bankilt ja SEB-lt laenu 300 miljoni euro mahus.
Eluasemelaenude jääk kasvas märtsis aasta võrdluses 7%, andis Eesti Pank teada. „Uute eluasemelaenude maht küll kasvas, kuid peamiselt seetõttu, et keskmine laenusumma suurenes. Arvuliselt on uusi laene võetud viimasel ajal vähem kui aasta tagasi. Ka eluasemeturu aktiivsus on mõnevõrra vähenenud,“ märkis Tamm.
Eesti Panga teatel oli märtsis välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,5%, mis on ligilähedane eelmise aasta keskmisele tasemele. „Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on väga muutlik, kuna ettevõtete laenuprojektid on tunduvalt erinäolisemad kui näiteks majapidamiste laenud,“ selgitas Tamm. Märtsis ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 3,1%, mis on märgatavalt kõrgem kui eelmise aasta keskmine tase.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid samal ajal endiselt tempokalt. Ettevõtete hoiused kasvasid märtsis aasta võrdluses ligikaudu 8% ja eraisikute omad 10%. Kuu lõpuks suurenes ettevõtete ja eraisikute pangahoiuste kogumaht 14,3 miljardi euroni. Seega kasvas hoiuste kogumaht endiselt kiiremini kui laenude maht ning nii ettevõtete kui ka eraisikute finantspuhvrid suurenesid, kirjutas Tamm.
Pangandussektori tulusid ja kulusid mõjutasid esimeses kvartalis peamiselt pangandusturul toimuvad struktuurimuutused. Puhaskasumiks kujunes 41 miljonit eurot, mida on 47% vähem kui samal ajal aasta tagasi. „Tänu sellele, et Luminori Läti ja Leedu üksused koondati Eesti peakontori alla, suurenesid kõik peamised tulu- ja kululiigid. Kasum aga kahanes ühe turult lahkuva panga tegevuse lõpetamisega seotud kulude tõttu,“ selgitas Tamm.