Suur arvamusliidrite küsitlus: uue valitsuse kõige olulisem ülesanne

Artikkel

- Uudised
- Neeme Korv
- 29. aprill 2019 kell 3:00
Kuula
Suur arvamusliidrite küsitlus: uue valitsuse kõige olulisem ülesanne
Päeval, mil Jüri Ratase valitsus annab riigikogu ees ametivande, on Eesti otsustajad ühtaegu nii ärevil kui ka elevil. Oodatakse Eesti senise edu hoidmist, aga ka mõtteviisi muutust. Üksjagu on neidki, kes kahtlevad Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni töövõimes.
Äripäev küsis enam kui 300 Eesti ettevõtjalt, juhilt ja arvamusliidrilt, mis peaks olema Jüri Ratase teise valitsuse prioriteetseim tegevussuund. Toimetus sai ligi 100 sisukat vastust, mis peegeldab selgelt, et vaimne eliit on kõike muud kui ükskõikne.
Muutusi oodatakse, aga samavõrd peljatakse. Vastustes väljendatakse muret ühiskonna lõhestatuse ja viimasel ajal võimendunud pingete pärast. "Selle valitsuse kõige tähtsam ülesanne on tõestada, et nad suhtuvad kõigisse inimestesse võrdselt, ei ole õigeid ja valesid eestlasi," kirjutas üks anonüümsust palunud väikeettevõtja. Harju Elektri juhatuse esimehe Andres Allikmäe meelest on tänane valik ajanud kogu ühiskonna kahte või mitmesse gruppi rohkem kui kunagi varem.
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) asepresidendi Ivo Suursoo sõnul tuleb uuel valitsusel arvestada lähtepositsiooniga, et raha napib ja valijad on varasemast jõulisemalt polariseerunud. Investor Jaak Roosaare täiendas: „Ma usun, et esimene suund peaks olema ühiskonna maha rahustamine ja stabiilsuse tagamine.“
Allfilmi juhatuse esimees, produtsent Ivo Felt nentis, et uuel valitsusel on olulisima asjana vaja maha tõmmata ühiskonnas pikalt vindunud ja viimasel ajal eriti reljeefselt esile kerkinud pinged. Vastandumisest tuleb lahti saada, muu hulgas näidata, et EKREga valitsuses saadakse hakkama.
Vaimulik Toomas Pauli sõnul tuleb leida koosmeel. "Et nii harali kiskuvad koalitsioonipartnerid mõistaksid, kuidas elu ja eriti riigi valitsemine ja majandamine on kompromiss, ning oleksid valmis utoopilisi soove kõrvale jätma," põhjendas ta.
Jüri Rossil pole poliitikutesse erilist usku. Foto: Andres Haabu
Võtke kvoodid maha!
Ettevõtjate ülekaalukalt häälekaim sõnum kõneleb tööjõupuudusest.
AS Infotark tegevdirektor Jüri Ross ootab, et valitsus seaks eesmärgiks majanduse arendamise, kus peamine probleem on välistööjõu kasutamisele kehtestatud ebamõistlikud piirangud. „Miks peaks maksma maasikakorjajale riigi keskmist palka, aga mitte mediaanpalka või 80% mediaanpalgast? Seda tuleb lahendada kõigepealt sellepärast, et ükski riigikogu ja valitsuse liige ei taha, et ta tütar valiks õmbleja- või koristajaameti ja poeg hakkaks keevitajaks või kaevuriks.“
Samas pole Rossil poliitikutesse erilist usku. „Soov valijatele meeldida ületab julgust rääkida tõtt, et ilma välistööjõuta haigekassa, pensionide, hariduse, kultuuri ja muu kasv ja toetamise suurendamine ei ole võimalik.“
LHV panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume sekundeeris: „Eesti majandus ei saa kasvada, kui me piirame seatavate tõketega Eesti majanduse heaks tööd teha tahtva inimeste arvu, kes soovivad Eestisse tulla.“
„Ukrainlased on töökad ja meile kultuuriliselt lähedad. Nende tõrjumine suurendaks tööjõupuudust veelgi. Inimesi lihtsalt ei ole nii palju, kui Eesti kasvaval majandusel vaja läheks,“ ütles ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar.
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar tunnetas, et majanduslangus hingab ettevõtjale kuklasse. "Sisendite kallinemine, palgasurve. Seejuures täie tõsidusega rääkida võõrtööjõu piiramisest hirmutab. Nõus, see peab olema reguleeritud, maksud makstud. Kõige rohkem vale oleks, kui see võimalus lihtsalt lukku keerataks, siis on küll tunne, et oma varbad on kaugeim punkt. See tuleb lihtsalt lahendada ja majandusele parimal moel."
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar tunnetas, et majanduslangus hingab ettevõtjale kuklasse. Foto: Andres Haabu
"Kas poleks siiski kõigile lihtsam ja kasulikum probleemile silma vaadata ja lõpetada rangete kvootide kaudu välistööjõu piiri taga hoidmine?" küsis HKScan Estonia juht Anne Mere retooriliselt.
ITLi juht Ivo Suursoo tegi konkreetse ettepaneku: „Majanduse kiireks ergastamiseks lubada julgelt lühikeseks ajaks ajutine ametlik tööjõud kvoodivabalt Eestisse järgnevaks paariks aastaks. Sellega muudetaks de facto olukord – võõrtööjõud on Eestis – seaduslikuks ja mitteametliku töötajate pidamise mõte kaoks, saaks kiirelt tegeliku seisu kontrolli alla, mida siis järgneva paari aastaga soovitud suunas reguleerida. See kasvataks Eestisse laekuvaid makse ja annaks lisaks statistilise ülevaate.“ Suursoo sõnul üllataks valitsus nii kõiki kriitikuid, aga ei ehmataks oma valijaid, kuna tegu on majanduse elavdamise ja olukorra tuvastamise sammuga.
Investor Heldur Meerits leidis, et välismaalasi peaks senisest julgemalt Eestisse integreerima. Sõjapõgenikest pole suuremat abi meie tööjõuprobleemile loota. Küll aga majandusmigrantidest, kes tulevad siia raha teenima, ja nende integreerimine võiks olla palju tõhusam. Paraku kardavad Isamaa ja EKRE välismaalasi "nagu vanakurat välku". "Traagilis-iroonilisel kombel viib rahvuslaste poliitika selleni, et kõrgepalgalistel ametitel kasvab järjest välismaalaste osakaal, eestlaste jaoks hoitakse aga lihtsamad ja odavamad tööd," nentis Meerits.
Paraku kardavad Isamaa ja EKRE välismaalasi nagu vanakurat välku, ütles Heldur Meerits.Foto: Andras Kralla
Robotexi rahvusvaheliste suhete juht Sander Gansen panustaks talentide Eestisse toomisele, sest me ei suuda ise piisavas koguses kohalikke inimesi koolitada. „Hea uudis on, et talendid tahavad siia tulla, just nimelt meie digikuvandi tõttu. Küsimus on aga, kas me ka nad vastu võtame, ning kui võtame, kas pakume piisavalt kohapealset tuge, nagu ingliskeelne arstiabi ning lasteaia- ja koolikohad.“
Circle K Eesti peadirektor Kai Realo nägi probleemi veel laiemana. „Sinna kuuluvad nii sündimuse kui ka perepoliitikaga seotud teemad, eakate ja vähenenud töövõimega inimeste senisest parem rakendamine, paindlike töösuhete abil noorte tööhõive parandamine ning haridussüsteemi kohandamine kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga,“ märkis Realo. „Peame seadma oma rahvaarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust olulisemaks, sest just tööjõu ja tootlikkuse kasv on see, millest sõltub Eesti areng kõige rohkem.“
Riigireform, riigireform…
Peaaegu iga teine küsitletud ettevõtja jõudis jutuga riigireformini.
„Pean silmas mitte mehaanilist ametnike arvu vähendamist, vaid süsteemset riigiaparaadi ümberehitust, millega muudetakse ära olemasolev ministeeriumite silotornide probleem, kus toimub palju dubleerimist. Kui riik küsib kodanikult (või ettevõttelt) andmeid, siis nende andmete esitamine peaks olema ühekordne ehk me peaks looma nutikama andmehaldusvõimekusega riigi,“ põhjendas Indrek Nuume.
Kui riik küsib kodanikult (või ettevõttelt) andmeid, siis nende andmete esitamine peaks olema ühekordne, ütles Indrek Nuume.Foto: Raul Mee
„Lisaksin paralleelselt riigi teenuste auditi, et leida 20% teenuseid, mida saaks kiiresti erastada, st anda erasektori kätte osutamiseks. Sellega saame riigi õhemaks ja riigi teenuste innovatsiooni kiiremaks,“ märkis Ivo Suursoo.
Bürokraatiale tuleks panna kindel pidur, nentis Saidafarmi omanik Juhan Särgava. "Paluks, et uus valitsus lõpetaks seaduste kui saiapätside lõputu küpsetamise, et mõnestki seadusest saaks ka lihtne talupidaja aru."
„Kõikehõlmava riigireformi läbiviimine võiks olla Jüri Ratase teise valitsuse suurim saavutus,“ arvas Go Groupi suuromanik Tiit Pruuli. Kui Pruuli hinnangul on mitmes majandusküsimuses (nt aktsiisid, eelarvepoliitika) sel valitsusel ühisosa raske leida, siis riigireform võiks olla konsensuse koht.
Tiit Pruuli leiab EKRE mässumeelele kasuliku rakenduse.Foto: Liis Treimann
„Esiteks ma näen siin Keskerakonna sisulist tahet ja nende määratud minister Aabi tegelikku huvi teema vastu. Teiseks on EKRE mässumeel kõige olnu vastu võimalik ses küsimuses rakendada produktiivsesse voolusängi, kus on võimalik läbi analüüsida ja kasutada ka nende kriitilist meelt,“ leidis Pruuli.
Digiriik ja haridus
Paljud vastanud rõhutasid Eesti kui investeeringute ja arenduse sihtriigi maine ja rahvusvaheline kuvandi tähtsust.
"Tagantjärele tarkus selles, mida keegi tegelikult mõtles, kui midagi solvavat ütles, ei ole siis enam eriti oluline. Me võime alati öelda, et me ei taha midagi ega kedagi oma hoovi peale, aga tugev ja jätkusuutlik majandus ja huvitavad ning väljakutseid pakkuvad töökohad on meie ainuke garantii, et ka meie lapsed ja lapselapsed siin riigis elada ja toimetada tahavad," rääkis Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen.
Jätkusuutlik majandus ja huvitavad ning väljakutseid pakkuvad töökohad on meie ainuke garantii, et ka meie lapsed ja lapselapsed siin riigis elada ja toimetada tahavad, leiab Raul Kirjanen.Foto: Andras Kralla
„Valitsus peaks tegema kõik selleks, et Eesti annaks maailmale endiselt selliseid toredaid ja vajalikke asju nagu Skype, TransferWise, Bolt, RealEyes. Toetama ja mitte pidurdama Eesti kõige edukamat majandusharu, mille tööviljakus on kordades kõrgem Eesti keskmisest, milleks on teadus,“ ütles akadeemik Jüri Allik. Tema sõnul oleks tark tegu hakata müüma meie väga head ülikooliharidust kogu maailmas, mis oleks „perspektiivikam puidu ja särkide müümisest“.
Hariduse ja teaduse esikohale seadmist nimetas probleemide kuldvõtmekeseks ka meediauurija Tiit Hennoste. Õpetajate palk on tõusnud, õpetajate õpetajad ehk ülikoolid kipuvad aga ununema: "Haridusministeerium näikse arvavat, et õpetajaid toob kurg."
Pikem vaade majandusele
Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna meelest on valitsuse kõige suurem ja olulisem eesmärk kujundada Eesti visioon 2030 või 2050 nii, et see oleks üheselt arusaadav ja tulemused ka mõõdetavad.
„Prioriteet number üks on valimistsüklist pikem vaade Eesti majandusele ja tulevikule ning hoidumine populismist,“ märkis Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots, kelle sõnul on oluline hea ettevõtluskeskkonna hoidmine. „See, et majanduskasvu veavad ettevõtted, tundub elementaarsena, kuid vajab ilmselt sagedast meelde tuletamist. Kui kasvu ei ole, kaovad töökohad ja kahanevad palgad. See tähendab, võlulaegas (riigieelarve) ei täitu senise hooga ja on vaja hakata maksudega vigurdama ja kärpima.“
Üks anonüümsust palunud suurettevõtete juht rõhutas vastuses, et ettevõtlusvabadusega ei ole olukord parimas korras. Apteekide tegevuspiirangud ja 5G-litsentside jagamine olid tema hinnangul näited, kus riik kahjustab seniste investorite huve. Probleem on ka suurte taristuprojektide rajamisega, kus valitsus kipub käituma tuulelipuna.
Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho aga hoiatas Rail Balticu tüüpi ülirajatiste eest, mis "koormavad tarbetult ja osalt pöördumatult nii meie looduslikku kui ka majanduslikku keskkonda". Majandusel läheb päris hästi ja sellel ajal ei tohiks kindlasti riigieelarve populaarsete lubaduste täitmiseks laenu võtta ega eelarvet miinusesse lasta, hoiatas Raul Kirjanen. „Kas suuri infrastruktuuri objekte peaks nii kõrgete ehitushindade juures ehitama, on lähenemise küsimus, aga ma pigem säästaks täna ja aitaks majandust, kui sellel abi vaja on, mitte ei kuumendaks seda üle.“
Valitsuse prioriteet on stabiliseerida riigieelarve ja lõpetada üle võimaluste kulutamine, ütles Antti Moppel.Foto: Andras Kralla
Valitsuse esimesed prioriteedid on stabiliseerida riigieelarve ja lõpetada üle võimaluste kulutamine, samuti tunnistada piirikaubanduse oluliselt negatiivset mõju aktsiisilaekumistele ja jõuda lõpuks adekvaatsete aktsiisilaekumiste prognoosideni, leidis Olerexi omanik Antti Moppel.
Värskelt asutatud Holm Banki juhatuse esimehe Indrek Julge meelest on tähtis maksukeskkonna stabiilsus. "Loodan, et uus valitsus pole maksupoliitilistes muudatustes ettevõtluse pidur, ei kasvata bürokraatiat ja võtab väikeettevõtjaid riigi arengu vedurina, mitte riigieelarve katteallikana."
"Ootame, et ettevõtluskeskkond oleks stabiilne ja etteennustatav ning ka suurettevõtete jaoks toetav, sest suurettevõtted investeerivad tulevikku, inspireerivad ettevõtlust ja ettevõtlikkust, koolitavad spetsialiste ning hoiavad turgu stabiilsena ka rasketel aegadel," märkis HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.
Anne Mere rõhutas, et suurettevõtted hoiavad turu stabiilsena ka raskel ajal.Foto: Veiko Tõkman
Ettevõtja Tõnis Palts lootis aga, et valitsus avab "investeerimise väravad riigi arengusse". Tema sõnul tuleb Euroopa Liidus läbi rääkida, et meil lubataks investeerida laenuga infrastuktuuri ja haridusse sama palju kui arenenumates riikides. "See on võimalik, kuna Reformierakond ei sega," arvas Isamaa erakonda kuuluv Palts.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rõhutas nii-öelda pika vinnaga teemade tähtsust. Näiteks tervishoid ja ravijärjekorrad, puudega inimeste ja omaste käekäik, hariduse ja eeskätt kutsehariduse kvaliteet ning vastavus tööturu vajadustele, toimivad transpordiühendused, et riigisiseselt saaksid inimesed vajalikku kohta neile sobival ajal, riigikeelt mitteoskavad koolilõpetajad jpt.
"Lahendused nendele probleemidele ei seisne lisarahas, vaid need on kohad, millest paljud vajavad lihtsalt põhjalikku remonti ja korralikku uuendamist. Kui saab teoks nullbaasieelarve, mis leidis kajastust ka koalitsioonileppes, siis maksumaksja käest lisaraha küsima suure tõenäosusega ei peagi," arvas Jegorov.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rõhutas pika vinnaga teemade tähtsust. Foto: Andres Haabu
Ettevõtjast ekspeaminister Tiit Vähi rõhutas aga Putini-Kaljulaidi kohtumise valguses naabritega suhtlemise tähtsust: „Loodame, et kunagi ratifitseeritakse ka piirileping, koostöö kaudu kasvab Eesti majandus ja väheneb inimeste sõjahirm. Selleks soovin uuele valitsusele nelja-aastast iga.“
Võrdsus ja maksud
Ettevõtja Jüri Mõis seaks valitsuse tegevussuunaks varalise ebavõrdsuse vähendamise.
Olukorras, kus Eesti on saavutanud 75% Euroopa Liidu elatustasemest, peaksid ka kodanike maksustamise printsiibid olema vähemalt 75% ulatuses euroopalikud, leidis Mõis. Euroopa-ülest tulumaksu- või varamaksu reegleid pole küll olemas, aga põhimõtteliselt ei vaja Eesti Mõisa sõnul teistsugust maksusüsteemi kui Soome, Rootsi või Saksamaa. "Eesti praegune maksustamissüsteem on jõukaid inimesi ülemäära soosiv. Kui lennundusega paralleele tuua, siis Eestis saab justkui sõita äriklassis turistiklassi hinnaga. Münchenis Nordica lennukist väljudes pole ikkagi põhjust sisemist uhkust tunda. Lufthansaga on isegi turistiklassis mugavam lennata, ainult eestikeelset teadustamist pole."
Eesti praegune maksustamissüsteem on jõukaid inimesi ülemäära soosiv, leidis Jüri Mõis.Foto: Andras Kralla
Ebavõrdsuse teema – sooline palgalõhe, Gini indeks – on olulisim ka TalTechi professori Rainer Katteli meelest. "Kui see endiselt süveneb, siis on see halb nii majanduslikus mõttes, vähem kvaliteetset tööjõudu, kui ka süvendab ühiskonna lõhestumist ning radikaliseerumist."
Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa sõnul tuleb valitsusse jõudnud erakondadel oma valijatele tõestada, et regionaalpoliitikat annab teha. Palgalõhe Harjumaa ja muu Eesti vahel on kasvanud liiga suureks, kohtadel on vaja väikeettevõtteid, kes suudavad eksportida. See ei ole lihtne ülesanne, sest noori peibutavad suurlinna tuled. Samuti regionaalpoliitikat rõhutanud innovaator Kalev Kaarna aga leiab Eestist näiteid, kuidas ettevõtted on töötajaid värvanud. Eesti ühtlase arengu prioriteetsust pidas tähtsaimaks ka statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
Pensionisamba reform. Poolt ja vastu
Koalitsioonileppes on ühe selgema punktina lahti kirjutatud teise pensionisamba reform, siin lähevad arvamused kahte lehte.
Investor Keith Siilats tervitas võimalust pensionifondi ise kahel käel hallata, tuues eeskujuks USA investeerimiskonto meetodi.
Seevastu Indrek Nuume LHVst oli kriitiline: „Kui teise samba fondidesse kogutud raha vabaks antakse, siis on ülimalt tõenäoline, et suur osa inimestest tarbivad oma säästud ära. Me peaksime motiveerima (või ka survestama) teise samba fonde investeerima Eesti majandusse, et meie edukad ettevõtted (meie rahvuslikud tšempionid) läheksid ja ostaksid üles teiste riikide majandusi, et Eesti majanduse ja Eesti ettevõtete heaks töötaksid inimesed teistes riikides.“
Ma ei oska arvata, mida Jüri Ratas teha tahaks. Mulle oleks olnud oluline mets ja Rail Baltic. Mets oleme ju meie. Vähemasti mina olen. Kuna selles osas mingit muutust ei toimu, siis ma olen selle valitsuse vastu täiesti ükskõikne. Nagu elaks võõral maal. Lubati palju, aga vist ei juhtu üldse midagi. Kahjuks on keskkonnaministeerium meil üks suuremaid metsahävitajaid, kuigi nimi eeldaks ju vastupidist. Ja veel imelikum on see, et seda tehakse Isamaa juhtimisel. Aga noh, parteid peavad ju kuskilt raha saama, ju see otsapidi "metsast tuleb". Nii et kahju, et nii läks.
Ma ei tea, millega nad kavatsevad toime tulla. Esialgu peavad nad lihtsalt valitsemisega hakkama saama. Siis näeb. Huvitav, et sellest enne ei räägitud, et riigi raha on tegelikult otsas. Äravalitsetud. See ei saanud ju olla mingi uudis. Eriti peaministrile! Hoolimata sellest lubas Keskerakond pensionitõusu. EKRE võis ju naiivset teeselda. Keskerakond võib murenema hakata, osa venelaste poole, osa ei tea kuhu, aga vilunud parteilased kohanevad hästi. Isamaa on ka selline välismängijatega täiendatud koosseis. Ma mõtlen Saaremäed ja Raivo E.-d. Hääli tõid nad hästi, aga edasi? Ma arvan, et selle valitsuse põhieesmärk on lihtsalt püsida. Seegi pole lihtne.
Mart Kivastik, kirjanik
Annan ühe soovituse. See on sama soovitus, mille andis mulle mu isa, kui ma oma esimesele juhtivale kohale asusin. Ta ütles, et ma igasse tööpäeva plaaniksin ka aja, kus ma tegelen enese täiustamisega, et ma pean pidevalt juurde õppima, erialast kirjandust lugema ega kunagi arvama, et ma tean lõplikke vastuseid. ASi Tavid juhtkonnal kuulub nii-öelda kohustusliku kirjanduse nimekirja François Jullieni „Tõhususe traktaat”. Seal on kokku võetud mitme tuhande aastane Hiina juhtimistarkus ja kui rääkida uue valitsuse prioriteetidest, siis mina peaministrina paneksin prioriteediks just see raamat uue valitsuse ministritel esimese kuu ajaga läbi lugeda. Kuu ajaga sellepärast, et raamatu iga lauset peab sellest aru saamiseks lugema kaks korda. Päriselt ka.
una peaminister Jüri Ratas jääb endiseks, siis on temal ka pilt riigi võimalustest ning kõige hädavajalikumast silme ees ega pea hakkama ennast kõigega kurssi viima. Kõrvalt vaadates tundub mulle, et viimselt paneb tehtava paika raha – kui ikka raha ei ole, siis jääb ära. Mu meelest ongi kõige prioriteetsem raha hankimine, eriti veel olukorras, kus ära on kulutatud rohkem, kui hea oli, ja nagu see on alles tagantjärele selgunud. Nüüd tuleks vaadata, kust saab juurde ning kust on võimalik kokku hoida.
Toomas Paul, vaimulik ja teoloog
Usun, et enamiku erasektoris töötavate inimeste ootus on vähendada otsustavalt bürokraatiat ja viia vähemalt osaliselt ellu riigireform. Mõistlik on sellega alustada heal ajal, kui inimestel on tööjõuturul võimalus ümber orienteeruda. Oleme viimasel aastal näinud õnnestunud liikumisi riigiaparaadi tipust erasektorisse (Nõgene, Evestus jt) ja sooviks selle trendi massiivset laienemist ministeeriumite madalamatele korrustele. Eraldi nn mikropalve on hoida Eesti iduettevõtetele soodsat keskkonda, mis nõuab kindlasti riigipoolset paindlikkust. See on selline kristallvaasi tüüpi nähtus, mida tuleb väga hellalt käidelda, muidu ärkame ühel hommikul üles ja nad on kõik siit läinud.
Isiklik ootus on teha korda spordi ja kultuuri rahastamine ning lasta metseenid tuppa ja vähendada sõltuvust eelarvetest. Selleks on vaja selget signaali kõigile potentsiaalsetele toetajatele. Asjad ei ole seal halvasti, aga näen suuri võimalusi kodanikuühiskonna kaasamisel. 21. sajandil ei käi võitlus enam selle eest, kes on kõige rikkam, vaid selle nimel, kes oskab kõige ilusamalt oma vara ühiskonna teenistusse tagasi põrgatada.
Meelis Kubits, Corpore partner, kultuuridiplomaatia edendaja
Loe pikemate lugudena Äripäeva arvamusosast
Martin Länts (22.03)
Joel Volkov (22.04)
Jaak Jõerüüt (23.04)
Tõnis Saarts (23.04)
Jussi Pärnpuu (24.04)
Ülo Mattheus (24.04)
Rait Maruste (25.04)
Ene-Margit Tiit (25.04)
Sami Seppänen (25.04)
Raul Puusepp (26.04)
Kalev Kaarna (26.04)
Aavo Mölder (29.04)
Hetkel kuum