Jaga lugu:

Töötlev tööstus vedas sektori kasvu

Tööstusettevõtete kasvu aitas mitme teise seas vedada toiduainetööstus.  Foto: Andras Kralla

Tööstusettevõtted tootsid tänavu märtsis 2% rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses, teatas statistikaamet.

Töötlevas tööstuses toodeti märtsis 8% rohkem toodangut kui 2018. aasta samal kuul. Enam kui pooled tööstusharud ületasid märtsis eelmise aasta sama kuu mahu. Kasvu põhjustas eelkõige toiduainete, arvutite ja elektroonikaseadmete ning metalltoodete tootmise suurenemine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang puidu töötlemises.

Välisturule müüdi märtsis 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel suurenes toodangu müük võrreldes 2018. aasta märtsiga ekspordiks 7%, müük koduturule jäi samale tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstus 1% võrra rohkem toodangut.

2018. aasta märtsiga võrreldes vähenes elektritootmine 40% võrra ja soojuse tootmine 5%.

Swedbank: käive kasvas aeglasemalt kui maht

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitas enda analüüsis, et kuna töötleva tööstuse tootjahinnad on sel aastal langusesse läinud, on ettevõtetel raskem käivet suurendada – töötleva tööstuse ettevõtete käive kasvas esimeses kvartalis 5% ehk vähem kui tootmismaht.

Mertsina tõi esile, et töötleva tööstuse tootmismahu kasv sõltub palju välisnõudlusest – keskmiselt 69% käibest suunatakse ekspordiks.

"Kuigi me prognoosime selleks aastaks enamike meie kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist ning nende nõudluse vähenemist, on Eesti töötleva tööstuse ekspordi käibekasv aasta esimeses kvartalis kiirenenud (aastases võrdluses kasv 8%) – ja seda tingimustes, kus ekspordihinnad on languses. Probleem on aga selles, et kuigi ka imporditud kaupade hindade kasv on aeglustunud, on tegemist veel ikkagi kasvuga. See tähendab ettevõtete kaubandustingimuste halvenemist ehk ekspordi- ja impordihindade vahe on ettevõtete jaoks viimase aastaga ebasoodsamaks muutunud," selgitas ökonomist. "Kui möödunud aastal ületas koduturule müügi käibekasv oluliselt ekspordikäivet, siis selle aasta esimeses kvartalis on koduturule müügi käibekasv sisuliselt pidurdunud – see kasvas vaid 1%."

Pessimism suureneb

Mertsina sõnul on tööstusettevõtted oma tootmismahtude kasvatamise suhtes eesolevatel kuudel pessimistlikumaks muutunud ning nende hinnang eksporditellimuste suhtes ja ekspordiootused on järsult halvenenud. Kui kaks aastat tagasi nõudlus paranes ja tööstusettevõtete jaoks muutus suurimaks tootmist piiravaks teguriks tööjõupuudus, siis sel aastal nähakse taas üha enam halvenevat nõudlust tootmist piirava tegurina. "Kuigi tööjõupuudus on jätkuvalt probleem, ei ole see viimase aasta jooksul enam halvenenud," ütles analüütik.

Mertsina märkis, et Eesti töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu võimalik aeglustumine olukorras, kus tootjahinnad on languses, võib hakata tekitama finantsraskusi ettevõtetele, kus tööjõu- ja muude kulude osakaal käibes on liiga suur.

"Kuigi välisnõudlus on sel aastal nõrgenemas – ostujuhtide indeksi järgi oli euroala majanduskasv aprillis viie aasta viletsaim ning ka maailma kaubandusmahtude kasv on sel aastal langusesse läinud –, on maailmakaubanduses laevadega konteiner- ja tooraineveod sel aastal taas paranenud, mida võib võtta esialgse indikaatorina globaalse nõudluse ja majanduskasvu võimaliku paranemise kohta," lisas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum