Eesti ettevõtjatel tuleb vahel ka riigifirmadega kohtus oma õiguste eest võidelda

Esmalt kaitstakse juba tehtud investeeringuid, mis tihti ulatuvaid miljonitesse eurodesse. Teisalt kahtlustatakse, et piirangud eraettevõtjatele on seatud Eesti Energiale tuuleenergiaturul konkurentsieelise andmiseks. Peamine küsimus näiteks Tootsi tuuleparki puudutavas kohtuvaidluses erafirmade AS Raisner, AS Eesti Elekter, Tootsi Tuulepark OÜ ja RMK vahel oli selles, kas pakkujaid on ikka võrdselt koheldud, kui riik võimaldas juba enne maa müüki panekut Eesti Energial seal ehitust alustada. ASi Raisner esindasid selles kohtu­vaidluses Derling Primuse advokaadid.

Mida suurem hulk ettevõtteid 15 miljoni euro suurust iga-aastast taastuvenergia toetust taotleb, seda lahjemaks läheb supp igale firmale eraldi, mistõttu ei taha keegi leppida sellega, kui riigifirmast konkurendile antakse turul eelisseisund, kirjutab 9. mail Äripäeva tellijatele ilmunud erileht Ehitusõigus ja kinnisvara, mis valmis koostöös Derling Primus advokaadibüroga.

Kohtuistungil rääkis erafirma esindaja, et keskkonnaministeeriumi haldusalas olev riigifirma RMK soovis teisele riigifirmale Eesti Energiale kahtlaste tehingutega võõrandada pea ainsat kinnistut Eestis, kus on tasuv arendada tuuleenergiat ja kus pole ka kaitseministeeriumi vastuseisu. Esmalt üritas esindaja sõnul valitsus 2016. aasta lõpus selle kinnistu tasuta Eesti Energiale üle anda, kuid ka eraettevõtjatest konkurendid olid ettevõtlusest sellel kinnistul huvitatud ja pöördusid oma huvide kaitseks ja sellise riigifirmadevahelise tehingu eetilisuse ja korrektsuse väljaselgitamiseks kohtusse. Kohus peatas tehingu ja pool aastat hiljem loobus valitsus tehingust sootuks. Erafirmade kohtusse pöördumisega sunniti valitsus seega n-ö omade vahel jagamise plaanist loobuma. Oluline on siinkohal meenutada, et 2016. aasta lõpus vahetus Eestis ka valitsus ja valitsevad erakonnad.

Kohtusse pöörduti Tootsi Tuulepark OÜ esimese vaidlusega 19. detsembril 2016. Reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase valitsus lõpetas töö 23. novembril 2016 ja siis asus ametisse keskerakondlasest Jüri Ratase esimene valitsus. Valitsuse meelemuutus sel teemal tuli aprillis-mais 2017.

2017. aasta lõpus tuli RMK välja uue plaaniga panna kinnisasi enampakkumisele, mis vähemalt formaalselt oli kõigi osalejate suhtes võrdne. Erafirmad on aga seisukohal, et enampakkuja RMK eelistas ka selle sammuga Eesti Energiat ja kahjustas teiste pakkujate ehk erafirmade õigusi. Seda teemat saab erafirmade ütluste kohaselt vaadata ka kui ebaõiglast ja keelatud riigiabi, mis võiks huvitada juba ka Euroopa Liidu institutsioone. RMK küll korraldas enampakkumise ning üritas näidata seda formaalselt võrdsena kõigile pakkujatele, aga tegelikult loodi sellel enampakkumisel ikkagi faktiliselt Eesti Energiale eelisseisund. See väljendub esmajärjekorras selles, et Eesti Energia asus ülikiiresti 2016 detsembris Tootsi maatükil ehitama. Eesti Energial oli küll ehitusluba, kuid mitte õigust võõrast maad kasutada.

Ringkonnakohtu istungil esitas RMK esindaja vastaspooltele küsimuse, miks AS Raisner siis ehitusloa taotlust ei esitanud, aga siit tuleb välja olukorra absurdsus – ehitusloa taotluse saaks justkui igaüks esitada ka võõrale ehk teise omaniku maale. Veelgi enam, Eesti Energia oli asunud ka teise omaniku maale juba ehitama, ilma et omanik oleks selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Seda selleks, et taotleda hiljem soodustingimustel taastuvenergia toetust. Kohtuistungil räägiti ka sellest, et ei ole võimalik, et Eesti Energia RMK maal omavolitses ja ilma RMK teadmiseta seal ehitust alustas. Sellest tulenevalt võib oletada, et RMK aitas Eesti Energia plaanidele kaasa, luues talle teiste pakkujate ees eelise.

Tuuleenergia tootmine võimaldab nii era- kui ka riigifirmadel taotleda Eleringilt taastuvenergiatoetust, mida tasuvad elektritarbijad. Kuna praeguse süsteemi järgi on toetuse saamise eeldus projekti ehitama hakkamine enne 2016. aasta lõppu, on selline võimalus ainult Eesti Energial, kes sai selle eelise selliselt, et asus võõral maal ehitama ning riik sellele takistusi ei teinud. Eelis on antud Eesti Energiale ka sellega, et talle väljastati ehitusluba, mille andmisest teistele pakkujatele keelduti. Juba välja antud ehitusloa tühistamine, kui Eesti Energia maad ei omanda, on aga keeruline protsess.

Võrdluseks, et kui praegu räägitakse meedias sellest, et kui vennad Sõnajalad üritasid oma ehituslube enda maal Aidu tuulepargis realiseerida, siis piirati maa-ala riigivõimu ehk politsei poolt sisse; aga kui Eesti Energia asus riigi maal ilma omaniku nõusolekuta ehitama, polnud riigil sellega probleemi. Lisaks sellele saadab seda kaasust palju muid küsitavusi, näiteks korraldati enampakkumine vaid kolmenädalase etteteatamisega, mis takistab finantseerimislepingute sõlmimist.

Samal ajal on teada, et RMK korraldab regulaarselt mitusada korda väiksema väärtusega maa enampakkumisi ka kahekuulise ehk vähemalt kaheksanädalase etteteatamisega. Samuti keeldus RMK avalikustamast lepingu projekti, millele ostja on kohustatud enampakkumise võitmisel alla kirjutama. Märgiline on ka see, et tuulepargi liitumisleping Eleringi ja Eesti Energia vahel sõlmiti aasta eelviimasel päeval – 30. detsembril 2016. Kirjeldatud juhtum sai ka juba ringkonnakohtunike otsuse, aga see ei ole veel jõustunud lahend. Nii on kohus oma otsusega RMK nõukogu otsuse tühistatud, kuid jätnud rahuldamata RMK juhatuse otsuse tühistamise taotluse.

Kuigi kohtus oli kaebajat ehk erafirmat esindavatel advokaatidel põhirõhk argumendil, et Eesti Energia sai ebaseaduslikult riigi maal ehitades põhjendamatu eelise, ei ole kohus oma lahendis seda küsimust käsitlenud, pidades kaebaja väiteid Eesti Energia eelistamisest ennatlikuks. See kohtulahend jõustub siis, kui kaebajad seda ei vaidlusta või vaidlustavad, aga riigikohus seda menetlusse ei võta, või võtab menetlusse, aga jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata. Seejuures ei ole ka välistatud, et riigikohus võtab asja menetlusse ja teeb uue ja hoopis teistsuguse lahendi. Üht kaebajat ehk erafirmat AS Raisner esindavad advokaadid on seisukohal, et sellele vaidlusele tuleks saada ka riigikohtu seisukoht, sest teema on praegu väga aktuaalne lisaks sellele konkreetsele juhtumile ka vendade Sõnajalgade ja riigi vaidlusega Aidu Tuulepargiga seoses. Seetõttu lubavad kaebajad vaidlust jätkata riigikohtus.

Tootsi tuulepargi kohtuasja osalisteks on kaebajatena AS Raisner, Tootsi Tuulepark OÜ ja AS Eesti Elekter ning vastustajana RMK. Kõigi kaebajate eesmärk oli vaidlustada tuulepargi kinnisasja enampakkumise tingimusi. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste koosmõjus oli menetluslik seis 2. mail järgmine:

– ASi Raisner ja ASi Eesti Elekter kaebused on täies ulatuses rahuldamata. Samas on otsus nende kaebuste lahendamise osas veel jõustumata, kuna ASil Raisner ja ASil Eesti Elekter on võimalik esitada kassatsioonkaebused riigikohtule hiljemalt 22.05.2019;

– Tootsi Tuulepark OÜ kaebuses on otsus jõustunud. See tähendab, et RMK juhatuse otsus on tühistatud osas, milles teavitati enampakkumise toimumisest ette kolm nädalat. Samuti on RMKd kohustatud avaldama enampakkumise teade varem kui kolm nädalat enne enampakkumise toimumist ning võimaldama enampakkumisel osalemisest huvitatud isikutel tutvuda enne enampakkumise toimumist lepinguprojektiga;

– Kinnisasja enampakkumist ei ole võimalik läbi viia, kuna Tallinna halduskohtu poolt 05.11.2017 määrusega ASile Raisner antud esialgne õiguskaitse, millega kohus keelas RMK-l enampakkumist läbi viia, kehtib jätkuvalt. Õiguskaitse kaotab kehtivuse alles otsuse jõustumisel ASi Raisner kaebuse osas.

Kogu menetluse kestel seisnes kaebajate põhiväide selles, et ASile Eesti Energia olevat antud ebaseaduslik eelis. Kohtud pidasid seda väidet käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatuks. RMK ei saa keelata ASil Eesti Energia (ega ka kellelgi teisel) enampakkumisel osalemast, samuti ei ole RMK-l võimalik muuta olemasolevat faktilist olukorda. Kinnisasja võõrandamise seaduslikkuse seisukohalt ei oma tähtsust kaebajate hüpoteetilised väited selle kohta, et AS Eesti Energia, kui ta peaks osutuma enampakkumise võitjaks, võib hiljem taotleda taastuvenergia toetust ja selle andmine oleks väidetavalt ebaseaduslik riigiabi.

Kui hiljem tuleb päevakorda taastuvenergia toetuse andmine, saab seda vaidlustada alles siis, kui tehakse vastavad otsustused – nende otsustuste tegemine ei kuulu RMK pädevusse.

Kaebajad esitasid ka väite, et kolmenädalane ajavahemik enampakkumise teate avaldamisest kuni enampakkumise toimumiseni on liialt lühike.

Kuna AS Raisner ei nõudnud RMK juhatuse otsuse tühistamist – AS Raisner nõudis üksnes RMK nõukogu otsuse tühistamist, kuid selle otsusega ei ole tähtaega kolme nädalaga piiratud –, siis oli väide tähtaja ebapiisavuse kohta tema kaebuse nõude lahendamise seisukohalt asjakohatu.

AS Eesti Elekter nõudis ka RMK juhatuse otsuse (millest kolmenädalane tähtaeg tulenes) tühistamist, kuid esitas üksnes üldsõnalise väite tähtaja ebapiisavuse kohta ja jättis samas esitamata ning tõendamata konkreetsed asjaolud, kuidas rikub kolmenädalane tähtaeg tema õigusi.

Kuna halduskohtusse võib pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks, siis oleks tulnud selgitada ja tõendada, kuidas rikub kolmenädalane tähtaeg kaebaja õigusi. Tegu ei oleks negatiivsete asjaolude tõendamisega.

Halduskohtumenetluses ei eeldata kaebaja õiguste rikkumist – kaebaja kohustuseks on esitada ja tõendada konkreetsed asjaolud, kuidas rikub vaidlustatud haldusakt tema õigusi.

Kaebajad AS Raisner ja AS Eesti Elekter esitasid ka etteheite lepingu projekti puudumise kohta, kuid ei esitanud vastavat kohustamisnõuet (erinevalt Tootsi Tuulepark OÜst, kes nõudis kaebuses, et kohus kohustaks RMKd avaldama enampakkumise teate varem kui kolm nädalat enne enampakkumise toimumist ning võimaldaks enampakkumisel osalemisest huvitatud isikutel tutvuda enne enampakkumise toimumist lepinguprojektiga).

Kui kaebaja AS Raisner peaks kurtma, et “endiselt ei ole avaldatud lepingu projekti“, siis tuleks talle meenutada, et ASile Raisner antud esialgse õiguskaitse tõttu on kinnistu enampakkumisel võõrandamine kuni haldusasjas lahendi jõustumiseni keelatud, mistõttu ei ole võimalik hetkel teha sellega seotud toiminguid (milliseks toiminguks oleks ka lepingu projekti kättesaadavaks tegemine).

Kokkuvõtteks – vaidlus ei ole mitte selle üle, kas enampakkumist võib läbi viia või mitte. Vaidlus on üksnes selle üle, millistel tingimuselt võib (või peab) enampakkumise läbi viima. RMK saab kinnisasja enampakkumist jätkata pärast ASi Raisner kaebuse osas lahendi jõustumist. Tänaseks on tähtsuse kaotanud ka vaidlus kolmenädalase tähtaja üle, kuna esialgse õiguskaitse tõttu, mis on tänaseks kehtinud juba 1 aasta ja 5 kuud, on kaebajatel olnud piisavalt võimalusi teha ettevalmistusi enampakkumisel osalemiseks.