Elron: kahjum on ainult raamatupidamislik

Kuna sihtfinantseerimisega Elronile põhivaraks antud Stadleri rongid tuli esimesel aastal täie hinnaga kasumisse kanda, siis nüüd amortiseeritakse see ühekordne sissemakse aasta-aastalt maha, ei jäänud riigifirma rahule majandusaasta aruandest avaneva pildiga, nagu ettevõte oleks suures kahjumis.

"Lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab uue aruande järgi kahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu,“ ütles Elroni juht Merike Saks, kes ei olnud ka rahul väitega nagu oleks kahjum süvenenud, sest amortisatsiooni arvestamata oleks kasum kukkunud vaid 1,2 miljonilt eurolt 160 000 eurole.

Langus tuli tema sõnul avaliku teenindamise lepingu muudatusest, mille kohaselt ei maksta Elronile enam tegevuskuludeks välja riigieelarvesse planeeritud dotatsiooni, vaid sellega kaetakse reaalsed kulud, millele lisandub 1 protsent piletitulust.

Kui 2017. aastal maksis riik Elronile välja kogu riigieelarvesse planeeritud toetuse, siis hoidis Elron kulusid kokku ega kasutanud toetust ära täies mahus. 2018. aastal toetati dotatsiooniga vaid reaalseid kulusid, miis teeb ka majandusaasta aruannetes nende andmete vahe suureks.

Dotatsioon iseenesest võrreldes 2017. aastaga kasvas, seda põhiliselt tegevuskulude arvelt – suurim kuluartikkel on seejuures olnud infrastruktuuri kasutustasu ehk kuna Elronile kuuluvad vaid rongid, siis raudteejaamade, perroonide ja taristu omanikule tuleb nende kasutamise eest tasuda. Kuna 2017. aasta detsembris infrastruktuuri kasutustasud tõusid, siis sellega seoses suurenes ka tegevuskulude dotatsioon.

Samas ei kata dotatsioon kõiki reisijateveo kulutusi ja need kaetakse läbi piletimüügist saadava tulu. Kasvav piletimüügitulu vähendab aga riigi poolt Elronile makstavat toetust. "Näiteks Elroni 2018. aastal suurenenud piletitulu arvelt sai riik toetuseks planeeritud 24 miljonist eurost kasutada 1,8 miljonit muude vajaduste katteks,“ lisas Saks.