Artikkel
  • Kuula

    Eestit ähvardab 100 mln eurot jäätmetrahvi

    Eesti peab 2020. aastaks võtma ringlusse 50% olme­jäätmeid, praegu on see protsent 32. Kui seda ei juhtu, ootab meid Euroopa Liidult 100 miljoni euroni ulatuv trahv, mille edasilükkumise võimalust suurendab vaid asjaolu, et meiesarnaseid riike, kes kokkuleppeid ei täida, on kokku 14.

    100 miljoni euro suurune jäätmetrahv oleks poole suurem kui kunagine suhkrutrahv, kirjutas Eesti Päevaleht aasta alguses. Tänaseks on riigikogu jäätmeseadust menetlenud juba 20 kuud.
    Kajakad Tallinna prügilas.Foto: Raul Mee, fotograaf
    Reformierakondlasest riigikogulane Kalle Palling kommenteeris Äripäeva erilehes Vastutustundlik ettevõtlus, et ligi pooleteiseaasta jooksul ei ole jäätmekäitluse seaduse menetlemisega reaalset edasiminekut toimunud. Samal ajal tiksub halastamatult lähemale 2020. aasta, mil Eestis peab olema ringlusse võetud 50% olmejäätmeid. Praegu on see protsent 32.

    Eesti valitsusel peaks häbi olema, kus eraalgatuslikult korraldame „Teema ära!“ ja „World cleanup day“ talguid ehk oleme nende raames teisi riike õpetamas, aga endal on taaskasutusega tuba sassis.

    Kalle Palling
    Reformierakondlasest riigikogulane
    “Kindel on see, et me seatud sihtarvu kokkulepitud tähtajaks ei täida. Kui eelmine valitsus oleks suutnud kas või osa jäätmeseadusest ära menetleda, oleks meil midagigi ette näidata. Trahvi edasilükkamise võimalust suurendab vaid asjaolu, et meiesarnaseid riike, kes kokkuleppeid ei täida, on veelgi,” kommenteeris Palling. Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti üks 14 liikmesriigist, kus kohalikes omavalitsustes kogutavad jäätmeid ei võeta piisavalt uuesti kasutusse.
    Palling lisas, et kui nüüd see trahvi ja kokkulepe mitte täitmise osa kõrvale jätta, on see ikkagi Eesti enda probleem ja väljakutse. Meie keskkond. Meie kodu. “Eesti valitsusel peaks häbi olema, kus eraalgatuslikult korraldame “Teema ära!” ja “World ­cleanup day” talguid ehk oleme nende raames teisi riike õpetamas, aga endal on taaskasutusega tuba sassis,” ütles Palling.
    Tema sõnul on Eestis senine vaid madalaimal hinnal põhinev korraldatud jäätmeveo süsteemile tuginev jäätmemajandus praeguseks lahjaks jäänud. Tuleb lisada muid kriteeriume, millest hangetel lähtuda, et iga omavalitsus tunneks end jäätmete suurema ringlusse võtmise eest kaasvastutavana.

    TASUB TEADA

    Jäätmeseadus algatati riigikogus 11.09.2017. Viimane menetlustoiming tehti jäätmeseadusega 29.01.2019, kui riigikogu keskkonnakomisjon otsustas jäätmeseadust riigikokku teisele lugemisele mitte saata. Kalle Pallingu ettepanek oli jätta see uuele riigikogule menetleda.

    Peamine probleem olmejäätmetega

    Põhiliselt käib jutt olmejäätmete kogumisest ja ringlusse laskmisest. Praegu leitakse uus kasutus kolmandikule tekkinud jäätmetest, üle poole põletatakse Irus ning ülejäänud ladestatakse prügimägedele. Seda viimast aga järjest rohkem.
    Põhjus on prügimägede madalad hinnad ja Irus küsitavate hindade tõus. Kui varem maksis Irus tonni jäätmete üleandmine 40 eurot, siis 2018. aasta lõpus tõusis see 60 euro kanti, mis iseenesest ei erinegi prügimäele viidavate jäätmete eest küsitavast hinnast. Iru hinnatõus ei ole asjatundjate sõnul probleem, see peakski tõusma, aga asi on keskkonnatasudes, mida nõutakse prügimägedelt – need on 30 euro tasemel, mis on 2015. aasta tase.
    Äripäeva küsimusele, miks keskkonnaministeeriumi siis keskkonnatasusid ei tõsta, vastas ministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma eelmise aasta lõpus, et ministeeriumis ja ka ministri tasemel on selleks toetus täiesti olemas, seda soovitab ka Euroopa Komisjon, kuid nagu aktsiiside ja maksudega ikka, vajab see seaduse muutmist ning vastavalt laialdast toetust ka valitsuses ja riigikogus.
    Euroopa Komisjon aga rõhutab, et just hinnad võiksid olla need hoovad, millega jäätmehierarhiat paremini rakendada. See tähendab, ladustamine peaks olema kõige kallim, siis põletamine ja kõige odavam taaskasutamine, ringlussevõtt, praegu kipub see vastupidi olema. Selleks, et pool läheks taaskasutusse, peavad vähenema nii prügimägedele minevad mahud kui tegelikult ka Irus põletatavate jäätmete osakaal, sest põletamine samuti jäätmete ringlussevõtuna arvesse ei lähe.

    Korteriühistud pidurdavad prügi sortimist

    Samuti soovitas komisjon kaaluda omavalitsuste trahvimist juhul, kui üksikute omavalitsuste tasemel nõutud ringlussevõttu ei saada, ning pakendijäätmete kogumise kohustuse panemist omavalitsustele.
    Viimase osas on ministeeriumi seisukoht aga vastupidine: pakendijäätmete kogumise kohustus tahetakse panna just nimelt pakendiorganisatsioonidele ja seda kõikjal, kus prügi juba praegu kogutakse, see tähendab kodude juurest. Praegu koguvad need organisatsioonid samuti vajadusel elanike juurest tasuta pakendeid, aga Heinma sõnul on korteriühistute soov endale tasuta konteinereid tellida olnud tagasihoidlik, sest see nõuaks ka korralikumat prügi sorteerimist.

    Kommentaar: Mina tahan Eesti päästa 100 miljoni euro suurusest jäätmetrahvist

    Keskkonnaentusiastist ettevõtlik noor, jaekaubanduse ostuideoloogiat muuta sooviva idufirma Mybrandcentral asutaja Fred Truu.
    Fred TruuFoto: Erakogu
    Eesti peab 2020. aastaks võtma ringlusse 50% olmejäätmeid, praegu on see protsent Eestis 32. Kui Eesti nõutud tähtajaks 50 protsenti ei saavuta, siis ootab Eestit 100 miljoni euroni ulatuv trahv Euroopa Liidust.
    Mina sidusin ennast lisaks oma idufirma arendamisele ka ühe keskkonnaprojektiga, mille eesmärk on püüda Eesti sellest trahvist päästa. Meie projekti veelgi suurem ambitsioon on kaubelda välja tingimused, kus me saaksime selle trahvisumma investeerida probleemi lahendamisse, mitte lihtsalt trahvi maksmisele.
    See jäätmetrahv ähvardab Eestist meie valitsuse otsustusvõimetuse pärast
    Jah, jäätmeteema on keeruline. On palju asju, mis peavad omavahel klappima, aga see pole vabandus. Eriti, kui tegemist on Eesti rahva maksurahaga, mis tuleks investeerida hoopiski inimeste elukvaliteedi parendamisele.
    Sellest, et selline trahv Eestit ähvardab, oldi teadlikud aastaid tagasi, aga siiani on ikkagi meie mahud täitmata. Kes vastutab? Kas keskkonnaminister?
    Trahv Eestile tõenäoliselt tuleb, kui me kiiresti ei tegutse
    Otsustusvõimetus lükatakse nagu ikka valimiste ja valitsuse ning ministrite muutumise kaela ning nende jaoks lohiseb mõisa köis edasi.
    Samas lihtsalt “investeerime need summad ja täidame mahu” on ka rumal lüke.
    Ressursi säästmine? Miks mitte ressursse säästes neid kasvatada? Loome ärilise struktuuri selle projekti taha, loome töökohti, lahendades seda probleemi, ergutame mõne toote loomist, mis võiks ka vabalt ekspordi artikkel olla.
    Projekti raames ei ole ainuke eesmärk pakkuda alternatiive plastpakendile, vaid teatud tüüpi pakendid ringlusest elimineerida, pakkudes neile paremat alternatiivi. Pikas perspektiivis, elimineerides teatud tüüpi pakendid ringlusest, täidaksime me seda mahtu, ilma et peaksime mõtlema selle taaskasutamisele.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.