Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Mis on ühist Tesla auto digitaalsel peerupadjal ja disainmõtlemisel?

Me kõik ootame üha rohkem, tahame kõike kergemini ja odavamalt saada. Kui asjad arenevad kiiresti, siis tavaliselt see areng üha kiireneb, hoogu tuleb üha juurde. Täna tundub viie aasta tagune areng juba väga aeglane. Kasvavad ka klientide ootused, rääkis 20 aastat Stockholmis ja New Yorgis tegutseva teenusedisaini ja innovatsioonibüroo Doberman strateegiajuht Johan Dovelius Pärnu juhtimiskonverentsil.

Agentuur Dobeman aitab firmadel üle maailma nende teenuseid kliendi vajadusest lähtuvalt disainida, tuvastada klientidel võimalusi ja viia ellu innovatsiooni. Teha vajalikud muudatused, et uued tooted turule viia. Muutusi on vaja ka selleks, et muuta firmakultuur kliendikeskseks. Dovelius toonitas, et nende agentuur ka kliendina nõuab firmadelt üha rohkem kliendikeskset mõtlemist.

Disainmõtlemine äriarenduses on teisisõnu süsteemne kliendikeskne lähenemine igapäevaste väljakutsete lahendamisel. ­Disainmõtlemiseks nimetatakse loomingulise probleemilahenduse viisi, mis sarnaneb disainerite loomeprotsessis kasutatavaga, kuid on edukalt rakendatav ka äriprotsesside juhtimisel. Disainmõtlemisele peetakse omaseks emotsionaalsust, loovust, uudishimu, optimismi, koostöisust ja empaatiat.

Me teame, kui lihtne on käia sissekäidud rada ja mõelda: “Aga nii on ju alati tehtud!” Mis oleks, kui unustaksime hetkeks rutiinid ja mõtleksime, milliseid lahenduskäike veel leidub? Kas tajume, et muutused pole risk, vaid tee uute võimalusteni? Mida on õppida neilt, kes elavad muutustest?

Disainmõtlemist on innukalt ja edukalt kasutanud näiteks Tesla, Apple, Google, Uber ja kümned teised edukad suurfirmad.

Olulised on empaatia, emotsioon ja kiirus

Disainmõtlemise loogika kohaselt tuleb tegutseda kohe. Tegutsemise faasi tuleb jõuda väga kiiresti, planeerimine väheneb. Disaineri eesmärk on saada käega katsutav toode väga kiiresti – teha prototüüp, et testida, et näha, kas toimib, ja siis kohandada.

Oma ideesse ei tohi armuda, kui test näitab, et ei toimi – tuleb astuda samm tagasi, kiiresti tuleb julgeda ka ideid üle parda visata. Kui oma ideedest ainult rääkida ja mitte tegutseda juhina, siis jooksed kiiresti ummikusse. Selline ring võib kesta pikalt. Kui sa kukud läbi, aga oled sellest midagi õppinud, siis seda tuleb tähistada. Lollusi ja rumalusi ei ole mõtet tähistada.

Disainmõtlemise võtmeelemendid on ka empaatia ja emotsioon. Tuleb päriselt ka astuda kliendi kingadesse – tuleb kuulata, mõista, tunda end nende nahas, mis olukorras nad on ja mis on nende jaoks väärtus. Tehnoloogiat tuleb kasutada katalüsaatorina.

“Disainmõtlemine eeldab seda, et suudate firmajuhina vaadata väljastpoolt sisse, sellele tuleb pühenduda ja seda teha süstemaatiliselt. Tänapäeval vaatavad väga paljud firmajuhid veel firma seest väljapoole,­ klientide poole ja klientidele mõeldakse lihtsalt kui sihtgrupile,” ütles Dovelius. Ta lisas, et lähtutakse ikka veel sellest, et kliente tuleb nii-öelda usku pöörata, et nad kliendiks tuleksid, et neile tuleb kõvasti müüa.

Praegu aga tuleb see nool pöörata teisi­pidi ja see on suur muutus. Selle pöörde juures on olulised ka teised teemad. Siis on päriselt ka huvi kliendi vastu. Ja kliendi vajadused, probleemid ja takistused on sinu probleemid. Unustage sihtgrupid ja klientide ligimeelitamine.

Foto: You Tube

Peerupadi tekitab Tesla juhil emotsiooni

Tesla on innovatsiooni eestvedaja autosektoris, aga Tesla tabas ära, et lisaks suurepärasele autosõidukogemusele tuleb inimestele pakkuda ka emotsiooni.

Ja Tesla auto on inimeste jaoks täis nn üllatusmune, mida inimene võib avastada. Näiteks on Tesla autos olemas digitaalne peerupadi, mille juht saab sisse lülitada nii oma istmel kui ka kõrvalistuja omal. Ekraanilt saab valida, millal tahate peeruhäält kuulda.

Peerupadi on selleks, et tekiks emotsioon. See on tobe, aga naljakas. Tesla on aru saanud, et inimesed on ka lapsikud ja ebaratsionaalsed. Nad on aru saanud, et peab minema sügavuti ja tegelema innovatsiooniga teiselt tasandilt, ei saa jääda pealiskaudsele tasemele.

Kliendisõbralik tervisekindlustus USAs

USAs asutati idufirma Oscar, mis tahtis president Barack Obama valitsuse ajal kaasata rohkem inimesi USA tervise­kindlustussüsteemi, mis on seal väga keeruline.

Firma loodi Obama Health Care reformi raames 2012. aastal New Yorgis. USAs oli 6 miljonit inimest väljaspool igasugust tervisekindlustussüsteemi ja Obama reformi eesmärk oli jõuda nende inimesteni, kes on sageli ka madala haridustasemega. USAs on väga keeruline saada tervisekindlustuse kliendiks, selleks tuleb täita mitmekümneleheküljeline avaldus, Johan Dovelius ütles, et ta on näinud isegi 49-leheküljelist avaldust.

Dobermani tiim aitas Oscaril areneda, koos tegutsesid arstid, juristid ja disainerid.

Ülesanne oli leida lahendus sellele, et inimesed saaksid tervisekindlustusest paremini aru ja saaksid lihtsamalt kliendiks. Lõpuks töötasime 49 lehekülje asemel välja neli kõige olulisemat küsimust: kas oled abielus, kas sul on lapsed ja mitu neid on ning mis on sinu aastane teenistus ja kodune aadress.

Praeguseks tegutseb 250 000 kliendiga Oscar üheksas osariigis ja nad järjest kasvavad.

Teenusedisainiagentuuri Doberman strateegiajuht Johan Dovelius Pärnu juhtimiskonverentsil.   Foto: Urmas Kamdron
Jaga lugu:
Hetkel kuum