Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Petturid on mõne kuuga röövinud üle poole miljoni euro

Krüptorahaskeemi OneCoin esitlus hotellis Euroopa.  Foto: Kristel Härma

Tänavu on kannatanud politseile teatanud juba 600 000 euro kaotamisest erinevatesse petuskeemidesse.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant Maarja Punak tõdes, et selle aasta nelja kuuga on interneti ja telefoni teel levivatesse pettustesse kaotatud üle 600 000 euro, ainuüksi krüptorahaga seotud pettused on neelanud 328 000 eurot. Need on summad, mille kaotamisest on politseile teatatud. Swedbanki tellitud uuringus vastanutest tunnistas pettusest politseile teada andmist vaid 4 protsenti. 28 protsenti ei iitsata kaotusest kellelegi, ka perele ja sõpradele mitte.

Riigi Infosüsteemide ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer ütles, et eraisikutel läheb petuskeemidesse sadu ja tuhandeid eurosid, ettevõtjatelt saadakse kätte aga korralikumaid summasid ning nii on kaotused kümnetes ja sadades tuhandetes eurodes. Viimase aja suurim kahju oli, kui üks ettevõte maksis võltsitud arve alusel välja üle 300 000 euro.

Loe juhtunust lähemalt SIIT.

Tammeri sõnul saadeti arveid teise ettevõtte nimel ning ainus erinevus oli arveldusarve number. "Enne, kui saadi jaole, et päris nii ikka ei peaks asjad olema, oli üle kantud jube natuke üle 300 000 euro. Ettevõtetele saadetakse ka palju õngitsuskirju, mis paluvad sisestada oma kasutajatunnuseid ja paroole, millega on võimalik ligi saada ettevõtte e-posti kontole, et sealt siis teha sarnaseid skeeme kas konkreetselt selle ettevõtja või tema äripartnerite suunas," rääkis Tammer. Ettevõtjaid püütaksegi tema sõnul lõksu peamiselt e-kirjadega.

Äripäev kirjutas sel kuul, kuidas petetakse eestlastelt välja miljoneid eurosid.

Eraisikute kahjudest tõi Tammer näite, kus isik investeeris selleks, et teha rahavahetustehinguid forex-kauplemisega. "Tegelikult lõppes see inimesele umbes 70 000eurose kahjuga ja tulu ta sealt ei teeninud. Kui ajada selle ettevõtte jälgi, siis tegelikult kodulehelt ei selgu, kes on ettevõtja, kus riigis ta asub. Inimene peab ise ka olema hoolas," tõdes ta.

Maarja Punaku sõnul on üha enam tõusnud rahasummad, millest alates hakkavad inimesed enne selle petturi kätte andmist kahtlema, kas midagi võiks olla valesti. Ta meenutas, et aastaid tagasi Soome veebikonstaablitega vesteldes selgus, et kui eestlased hakkasid kõhklema rohkem kui 300 euro välja käimisel, siis soomlased hakkasid kahtlema alles rohkem kui 600 euro juures. Punaku hinnangul oleme nüüd tollase soomlaste tasemeni jõudnud ning kuni 600 euroni käiakse raha liiga kergesti välja.

Äripäev reastas kolm peamist eestlasi lollitavat skeemi.

Väidetava krüptoraha skeemide kohta tõdes Punak, et kui on võimalik raha jälitada, püüavad nad skeemi alguspunkti välja jõuda, kuid krüptoskeemide suletuse tõttu ei ole see alati võimalik. Küsimuse kohta, kas politsei tegeleb ka neid skeeme Eestis reklaamivate müügimeestega, ütles Punak, et kui on toimunud kuritegelik skeem ja nad on skeemi osa, on neil võimalik neid osapooli karistada. "Oleneb, milline roll neil on: kas ta on kaasaaitaja jne."

Iga kümnes Eesti elanik on kaotanud pettustes raha

Ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes Eesti elanik on seetõttu raha kaotanud, selgus Swedbanki tellimusel tehtud uuringust.

Küsitlusest selgus, et pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni. 1% vastanutest on kaotanud ka kuni 10 000 eurot ning 1% on kaotanud üle 25 000 euro.

Pettusest antakse peamiselt teada oma lähedastele: neid teavitas 62% vastanutest. Politseid teavitas vaid 4% ning panka 3% vastanutest. 28% ei maininud rahakaotust kellelegi.

Nende inimeste hulgast, kes on interneti või telefonipettustega kokku puutunud, on kõige rohkem kogemusi e-kirjadega, mis teavitavad suurest loteriivõidust. Selliseid e-kirju on saanud 62% petuskeemidega kokku puutunutustes inimestest. Veidi üle poole vastanutest on saanud e-kirju või telefonikõnesid tulusa investeerimisvõimaluse pakkumisega. Pooled on saanud suurte rahasummade pärimisest teavitavaid e-kirju.

Pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku infot telefoni, e-kirja või sõnumi teel on üritatud välja petta 16% küsitletutest. Probleeme veebipoest ostetud kaubaga, näiteks ostetud kaup ei jõudnud kohale või ei vastanud lubatule, on esinenud 15% inimestest. 11% vastanutest on saanud e-kirju, kus ettevõtte juhi nimelt oli palutud teha raha ülekannet või tasuda arve.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum