Riik tahab kratid andmeaita lasta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut Foto: Andras Kralla
Täna esitleti Tallinna Tehnikaülikoolis majandusministeeriumi ja riigikantselei eestvedamisel valminud krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu plaani.
Majandusministeeriumi IT-asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on eesmärk soodustada tehisintellekti kasutamist nii era- kui ka riigisektoris. Sikkuti sõnul on praegu tehisintellekti kasutamas vaid üksikud Eesti ettevõtted.
"Tehnoloogiafirmad - Bolt, Elisa. Bolt optimeerib kratiga auto marsruuti sõidu soovijani," tõi asekantsler näiteks. Firmad ei pea aga AI-süsteeme tingimata ise välja arendama.
"On need, kes ise kratti looma ei hakka, aga võiks olla kasutajad. Näiteks on Elisal
bot Annika, kes läks just laivi. Mitte inimene ei võta (kliendi) kõnet vastu, vaid juturobot," märkis Sikkut. Kõneroboti arendas Elisa välja koos
MindTitaniga.
Riskidele mõeldakse hiljem
Üks valdkond, kus tehisintellekt on kiiresti arenenud, on nn deep fake'id ehk võltsvideod. Kas riik ei näe kratinduses ka riske?
Sikkuti sõnul on prioriteediks võetud see, et krattide osas üldse midagi toimuma hakkaks. "Vähemalt Eestis pole mure väärkasutamises, vaid selles, et proovitaks üldse positiivset kasutamist," sõnas ta.
Krattide projekti elluviimiseks kutsusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei eelmisel aastal kokku riigiasutuste, ülikoolide ja erasektori esindajate ekspertrühma, kelle ülesanne oli töötada välja konkreetsed ettepanekud, kuidas saada tehisintellektist ehk krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu käivitada. Sealjuures viidi läbi ka analüüs ja pakuti välja ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada krattide kasutamisega seotud õigusselgus ja vajalik ohutus.
Juunis jõuab plaan valitsuse lauale ning seejärel saavad riigiametid täpsemad ülesanded, kuidas ja millal tegevuskavas välja pakutud meetmeid rakendama asutakse.
Ekspertrühma tööd rahastatakse ELi meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Allikas: kratid.ee
Sikkuti sõnul on aja jooksul selgunud, et eraldi "kratiseadust" Eestis vaja pole. "Oleme küll vaadanud ka regulatsiooni poolt, et kui pikemas plaaniks tahaks täiesti autonoomset AId luua, mida siis tegema peaks," märkis ta. Asekantsleri sõnul on näiteks oluline, et paha peale läinud krati tegude eest jääks ka keegi süüdi.
Esialgu on aga tema hinnangul tükk tegu sellega, et ettevõtted üldse digitaalseks muutuks. Sikkuti sõnul on krati arendamine ka äririsk. "Sa ei tea, kas tulemiks on toode, mis töötab. Riigi töö on panna õlga alla, siis kunagi tuleb ka õigusruum mängu," märkis ta. Esialgu on plaanis järgmise kahe aasta jooksul n-ö "pall veerema saada".
Kuidas on aga maandatud risk, et krattide projekti tabab mõne kurikuulsa riigi IT-hanke saatus? Sikkuti sõnul on hangete osas õppetunde saadud. "Kultuuri ja praktika muutus riigi poolt on kindlasti vajalik, aga seda teeme ka teistes tarkvarahangetes," märkis ta. Kratte tuleb tema sõnul testimise käigus kindlasti iteratiivselt täiustada. Samuti on plaanis pigem ükshaaval välja arendada spetsiifiliste ülesannetega kratte, kui teha üht suurt hanget. "Kui feilime, on ka kulu väiksem," sõnas Sikkut.
Tulevikus on plaanis otsida ka kontakti suurfirmadega, nagu Google ja Amazon. "Miks mitte tulevikus näiteks Siri või Alexa kaudu saada Eestis mõni asi aetud," tõi Sikkut näiteks.