Kuula

Rootsi suurfirma ostis 10 000 hektarit Eesti metsa

Rootsi ettevõte SCA tahab metsa ostes Baltikumi piirkonnas kindlust tagada.Foto: Andras Kralla

Rootsi tselluloositehas SCA ostis Eestis metsa omava Rootsi ettevõtte Forestum Goup AB, mille tulemusel lisandus SCA-le 10 000 hektarit Eesti metsa. Tehingu hind oli ostjatele 420 miljonit Rootsi krooni ehk ligi 39 miljonit eurot.

Forestumil on samuti Eestis tütarfirma, kes omab omakorda 10 300 hektarit maad Hiiumaal ja Saaremaal. 8800 hektarit sellest maast on mets, mille maht on 1,3 miljonit kuupmeetrit.

Muu hulgas ostis SCA hiljuti 10 000 hektarit metsa ka Lätis. "Meie eesmärk on metsaomanikena Baltikumis kasvada," ütles SCA metsandusvaldkonna tegevjuht Jonas Mårtensson. "Balti riigid on meie tooraine tarne loomulik ja oluline osa ning me oleme sellel turul juba pikka aega puidu ostjad olnud. Metsa omamine selles piirkonnas kindlustab meid veel paremini," lisas ta.

SCA ostis 93 protsenti Forestum Group AB aktsiatest ettevõtte suurematelt omanikelt ja teeb veel ettepaneku osta ka ülejäänud aktsiad Forestumi vähemusosanikelt. Aktsiad 39 miljoni euro eest osteti võlakohustusteta.

SCA on Euroopa suurim erametsa ettevõtte, mis toodab pakke- ja trükipaberit, paberimassi ja muid puidutooteid. 2018. aastal oli ettevõttel umbes 4000 töötajat ja müük ulatus ligikaudu 18,8 miljardi Rootsi kroonini (1,8 miljardit eurot). SCA asutati 1929. aastal ja selle peakontor asub Sundsvillis, Rootsis.

Metsatehingud tõusev trend

Södra Metsa OÜ varumisjuhi Taavi Müllersoni sõnul oli SCA tehing Forestum Goup AB-ga turule juba varakult teada ning tegu oli pigem väiksema ostuga. "Eestlased ostavad ise palju rohkem kui rootslased, meil läheb kindlasti väga hästi," ütles Müllerson.

Metsamajandustehingud on Müllersoni sõnul Eestis tõusvas trendis ning lähiajal on oodata ka suuremaid ostu-müügilepinguid.

Ka Lignator Metsa OÜ juhataja Toomas Kont arvas, et Eesti metsamajandus on tõusujoonel. Vaatamata sellele, et Eesti metsa hind on kasvanud ja ilmselt kasvab veelgi, on meie maa hind rootslastele endiselt väga soodne. Kondi sõnul investeerivad rootslased selliselt enda tulevikku ning nende mõistes on tehing igati õigustatud. Kuid üldjoontes osta kokku Eesti enda metsa ta põhjust ei näe: "Meie mõistes liiga kallis, kuid selle eest hea aeg, et müüa."

Kaks nädalat tagasi kirjutas Äripäev, et ärimehe Raul Kirjaneni firma Graanul Investi tütarettevõte Valga Puu ostab Rootsi metsandushiiule Skogssällskapet AB kuuluvad Eesti ettevõtted ning ühes nendega ka 700 hektarit metsamaad.

Eesti ühe suurema metsaomaniku Metsagrupp OÜ juhatuse liige Urmas Rahnel hindas Valga Puu tehingut, et tegu on pigem tavalise tehinguga. „Pole midagi haruldast, see ongi praeguse aja trend,“ lisas ta. Rahnel viitas sellele, et ettevõtted, kes on varem metsa jupiti kokku ostnud, on otsustanud nüüd need pakettidena maha müüa. Pakett tähendab, et ettevõte müüb maha terve, aegade jooksul kokku kogutud nii-öelda metsaportfelli.

Rahnel hindas, et praegu on müüja seisukohalt võttes päris hea aeg mets rahaks teha. „Mitte parim, aga kui teenimise eesmärgil, siis on hea aeg müümiseks,“ hindas ta.

Suuri metsaomanikke on Eestis alla saja

Metsanduse aastaraamatu andmeil kuulub Eestis juriidilistele isikutele kokku 447 082 hektarit metsamaad ehk 19% kogu Eesti metsamaast. Sealjuures on viimasel üheksal aastal see osakaal stabiilselt tõusnud.

Uuringu andmetel oli Eestis 2015. aasta mai seisuga 112 922 erametsaomanikku, kellest 107 170 (95% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5752 (5%) juriidilised isikud. Neid firmasid, kellele kuulus enam kui 500 hektarit metsamaad, oli siis 93.

Erametsaomanikele kuulus kokku 1 065 993 hektarit metsamaad, sellest füüsilistele isikutele 688 246 hektarit (65% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 377 747 hektarit (35%).

Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli toona 9,3 hektarit, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,4 hektarit ja juriidilisel isikutel 65,7 hektarit. Seega oli juriidilisest isikust erametsaomanike metsaomand enamasti tunduvalt suurem kui füüsilistel isikutel, samas erametsaomanike koguarvust moodustasid enamiku füüsilised isikud, tõdetakse uuringus.

Füüsilistele isikutele kuulub 19% metsamaast. Ülejäänu jaguneb Riigimetsa Majandamise Keskuse, reformimata riigimetsamaa ja reformimata metsamaa vahel.