Jaga lugu:

Firma maksis töötajatele magamise eest preemiat

Magamata öö järel või unepuuduses vähenevad inimese võimed olukordi ja ülesandeid loovalt lahendada, samas kasvab vigade hulk. Unepuudusel on ka pikaajaline mõju füüsilisele tervisele.  Foto: Simon Matzinger/Unsplash

Uni on erakordselt alahinnatud, kuid samas ka erakordselt väärtuslik. Koguni nii palju, et üks ettevõte maksis töötajatele magamise eest preemiat. "See tasub tööandjale ära," selgitas Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordiinstituudi direktor, spordibioloog Kristjan Port Äripäeva raadios.

Puhkus ja igaöine uni on samas midagi, millest võetakse tihti lõivu ja seda adumatu hinnaga, selgitas Port Äripäeva raadio saates "Energiatund". „Uni on tõesti erakordselt väärtuslik ja siin on isegi ettevõtjaid eeskujuks. Näiteks USAs üks suuremaid tervishoiuteenusepakkujaid maksis 25 dollarit hästi magatud öö eest,“ selgitas Port.

Preemiat jagava ettevõtte Aetna juht Mark Bertolini selgitas USA meediakanalitele: „Hästi puhanud ja keskendunud töötajaskond on võit kõigile – nii töötajaile, klientidele kui ka aktsionäridele." Iga 20 päeva kohta, mil ettevõtte töötaja on maganud öösel vähemalt 7 tundi, saab ta 25 dollarit. Kokku kuni 300 dollarit aastas.

Mark Bertoloni, Endine tervishoiuteenuste ettevõtte Aetna tegevjuht

Hästi puhanud ja keskendunud töötajaskond on võit kõigile – nii töötajaile, klientidele kui aktsionäridele.

Eelmisel aastal võttis ligi 70 miljardi dollarilise turuväärtusega Aetna üle CVS Health. Aetna aktsia kerkis 2010. aastast, mil Bertolini seda juhtima asus, seitse korda - 213 dollarini.

Samas on ööuni aeg, kust tihti esimesena lõivu võetakse. Miks on uni oluline, miks puhkus on igaühe moraalne kohustus ja paljust muust räägib intervjuus Kristjan Port.

Olete öelnud, et puhkusest sõltub rohkem kui oskame arvestada ja et peaks puhkuses suhtuma lugupidavalt. Kas me praegu siis ei suhtu?

Kindlasti ei suhtu. Toon ekstreemse näite. Jõuad tööle ja keegi töökaaslastest on varem kohal. Küsid, millal ta tuli ja ta vastab, et ei läinudki koju. Sina vaatad, et ta on tõeline kolleeg ja paneb korralikult. Tegelikult ei pane ta midagi. Tema suutlikkus on langenud. Kui vaatame näiteks tema kognitiivseid võimeid, siis need on ülesannete lahendamisel ja vigade tekkimisel liikunud halvas suunas, ta on stressis. Tema käitumise sõnum on, et sina ka ei tohiks puhata.

Puhkus on moraalne kohustus. Meie kõigi kohustus hoolitseda iseenda puhkuse eest ja hoolitseda selle eest, et ka teised mõistaksid puhata korralikult. See ei ole laisklemine. Meie kultuuriruumis paraku, mis tuleneb jällegi religioossest taustast, arvatakse, et peab kannatama, siis jõuab paradiisi.

Puhkus on kõigi moraalne kohustus, leiab Kristjan Port.  Foto: Andras Kralla

See on illusoorne argumentatsioon, et elame tulevikus. Elame ikkagi käesolevat hetke ja tulevik sõltub sellest, kuidas me täna toimetame. Tulevikus on meil keha, mille eest me saame hoolitseda või mitte hoolitseda, terviseressurssi hoida, kasvatada või aja jooksul kaotada. Igal juhul peaksime hoolitsema puhkuse kvaliteedi eest.

Meil on ISO-standardid, mis kirjeldavat töö kvaliteedi tunnuseid. Olen mitmes kohas küsinud, kas keegi teab puhkuse kvaliteedi tunnuseid ja suudab need ühe paberilehe peale kirjutada. Saabub vaikus. Me ei oska öelda, mis on hea puhkus. Kahtlustame, et kui oleme väga hästi puhanud, siis maailma silmis oleme laiselnud. See ei ole kultuuriliselt hea refleksioon.

Hea puhkus on ilmselt see kui ei tunne süüd, et oleks laiselnud või nii-öelda raisanud aega.

Jah. Uuringud mujalt maailmast näitavad, et ligemale pooled inimesed kontrollivad puhkuse ajal oma töömeili. Puhkus on neile stress. Esimese nädala jooksul tõesti ei tee midagi, kuigi tööperioodi jooksul oled lubanud omal mingeid asju ära teha. Ei tee sellepärast, et tööperioodil ei ole õpetanud keha neid asju tegema.

Nii et esimesel nädalal tõesti logeleb, magab rohkem, aga teisel nädalal on stress, et puhkus saab kohe otsa ja ei ole mitte midagi teha jõudnud. Mis puhkus see on?

Isegi kui füüsiliselt oled töölt eemal, aga mõtetega oled selle juures, siis tegelikult ju ei puhka. Lisaks saab puhkust jagada tükkideks. Lisaks iga-aastasele puhkusele tööst on ka igapäevane jõudaeg ääretult oluline, sealhulgas uni. Uneaeg on aga tihti see, kust saab esimesena juurde napsata.

See hakkab tõesti sellest peale, et kui me ei õpi hoolima oma puhkusest selles mikromaailmas ehk tööpäeva sees, siis ei oska seda ju oma puhkuse ajal ka kasutada ega hinnata.

Seda on huvitav vaadata ka äri poolt. Äri otsib ressurssi, millal inimesel on saadaval. Meil on olnud mingid ajad, mille käigus muu maailm meile ligi ei pääsenud, aga tänapäeval saadetakse isegi WCs e-kirju ja vaadatakse filme. Netflix ja teised voogedastusteenused on röövinud ära uneaja ja see on katastroofiline.

Kesknärvisüsteemi korrastamine toimub aga just sügava, rahuliku ja piisava pikkusega une jooksul. Näiteks Margaret Thatcher on öelnud, et magab öösel neli tundi. Võin mõelda, et tahan olla ka vägev ja võime nende üksikute näidetega kogu maise maailma käituma panna, aga selle tagajärjed on katastroofilised.

Kristjan Port, Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordiinstituudi direktor, spordibioloog

Netflix ja teised voogedastusteenused on röövinud ära uneaja ja see on katastroofiline.

Uni on vaieldamatult evolutsiooniliselt üks erakordseid nähtuseid. Kõik loomad, putukatest inimesteni, magavad. Järelikult on sel mingi iva. Sel on raamatupidamislik mõte ka. Millal on ohverlooma kõige kergem ära süüa – kas siis kui ta on ärkvel või kui ta magab? Loomulikult siis kui ta magab ehk magamisest saadud kasu peab ületama riski saada ära söödud. Uni on tõesti erakordselt väärtuslik ja siin on isegi ettevõtjaid eeskujuks. Näiteks USAs üks suuremaid tervishoiuteenusepakkujaid maksis 25 dollarit hästi magatud öö eest. See tasub tööandjale ära.

Kuidas jõuda ja jaksata pikka aega ning tervelt ja teha selleks vajalikke valikuid nii toidu, spordi, füüsilise kui vaimse tervise osas, sellest saab pikemalt kuulata Äripäeva Raadio saatest Energiatund.

Kuula saadet siit:

Jaga lugu:
Hetkel kuum