Hando Sinisalu • 12. september 2019 kell 11:30

Kaubanduskeskused peavad raha teenimiseks midagi uut välja mõtlema

Suurbritannia juhtiva tarbijakäitumise futuristi Will Highami sõnul kannatavad kõige rohkem keskmise suurusega poed, sest neil pole ei suurt kaubavalikut ega ka hinge.

Kaubanduskeskused peavad leidma peale poodide veel midagi, et inimesed neid külastaksid.   Foto: Liis Treimann

Will Higham on Suurbritannia juhtiv tarbijakäitumise uurija. Ta ennustab tarbijate tulevikuvajadusi ning töötab koos ettevõtetega välja kasumile orienteeritud strateegiad, kirjutab teemaveeb kaubandus.ee.

Milline on kaubanduskeskuste tulevik?

Vähem poode ja rohkem meelelahutust – restorane, sportimisvõimalusi, kinosid. Aga ilmselt kolib kaubanduskeskustesse ka rohkem büroosid ja miks mitte ka kortereid.

Kaubanduskeskusest saab meelalahutuskeskus, sotsiaalse suhtluse keskus. Ja ka need poed, mis alles jäävad, peavad e-kaubanduse ajastul muutuma meelelahutuslikumaks, sest lihtsalt osta saab ka e-poest.

Kauplused maksavad üldjuhul kõrgemat rendihinda kui näiteks kunstigaleriid või jäähokiväljakud. Kuidas keskused niimoodi raha teenivad?

Suund, et keskused muutuvad meelelahutuskeskusteks, on selge. Aga kuidas sellega raha teenida, on veel lahendamist vajav probleem. Tuleb luua selliseid kontseptsioone, et inimesed külastaksid keskust võimalikult sagedasti. Et neil oleks kogu aeg põhjust tulla, midagi uut kogeda.

Pikad rendilepingud on ajalugu, uus keskuste ärimudel soosib lühiajalisi projekte. Tarbijad ei taha enam kümme aastat järjest samas poes käia, nad tahavad pidevalt uut.

Kaubandusärid peavad järgima tarbijaid ja mõtlema välja, kuidas nende trendide abil raha teenida.

Kaubanduskeskused on koledad, ilma akendeta hiigelsuured karbid. Kas inimesed ikka tahavad seal pidevalt aega veeta? Praegu on moes vanad tööstushooned ja -linnakud, need on cool'id.

Ka tööstushooned ei ole ilusad ja sõbralikud. Ja nad pole alati olnud cool'id, keegi muutis nad cooliks. Head arhitektid ja disainerid suudavad muuta ka kaubanduskeskused lahedaks. Suure karbi saab muuta milleks iganes, kui vähegi fantaasiat on.

Rääkides megatrendidest: noored hoolivad rohkem keskkonnast, tarbimine pole enam moes. Kuidas see mõjutab kaubandusäri?

Küsimus pole ainult rohelises mõtlemises. Selle trendi suur eestvedaja on olnud mobiiltelefon. Sul pole enam vaja CDsid, raamatuid ja filme omada, sa rendid neid.

Omamine ei ole mugav, rentida on mugavam. Eriti noor põlvkond arvab niimoodi. Kunagi oli auto omamine prestiiži küsimus, täisealiseks saades oli esimeseks unistuseks osta auto. Nüüd on suur osa noori auto osas ükskõikne, nad rendivad pigem tänavalt elektritõukeratast või sõidavad Uberiga.

Teine selle trendi põhjustaja on pidev võimalus teha upgrade. Miks omada mobiiltelefoni, kui saan oma telekomiettevõttelt seda liisida ja saada niimoodi iga aasta endale uusim mudel.

Paradoks on see, et inimesed küll ostavad vähem, aga ikka tahavad asju.

Millised kaubanduskontseptsioonid jäävad ajale jalgu, millistel on helge tulevik?

Kõige raskem on keskmise suurusega kauplustel. Ülisuured poed, nagu Amazon, saavad pakkuda suurt sortimenti ja head hinda.

Ka väikesed, hästi personaalse teeninduse ja hoolikalt kureeritud valikuga poed jäävad ellu. Tarbijad otsivad meeldivat atmosfääri, personaalset teenindust, nõuandeid. Hea näide on Londonis asub Rough Trade'i plaadipood, mis õitseb, samal ajal kui enamik suuri plaadipoode on pankrotis.

Aga keskmised poed kannatavad, sest neil pole ei suurt kaubavalikut ega ka hinge.

Will Higham on nõustanud meediakanaleid ja jaekaubandusettevõtteid, nagu BBC, HSBC, Sainsbury, MTV, Amazoni ja ka Budwiserit. Higham esineb 2. oktoobril kaubanduse aastakongressil.

Hetkel kuum