Äripäev • 15. oktoober 2019 kell 9:05

Maksutulu on tabanud tõusulaine

Maksutulu on suurenenud eelmise aastaga võrreldes nii kaheksa kuu kui ka augustikuu lõikes.  Foto: Andras Kralla

2019. aasta kaheksa kuuga tasuti 5,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal. Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 663,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 9,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul, teatas rahandusministeerium.

Olulisematest maksudest on augustis võrreldes eelmise aastaga maksude kogutulu mõjutanud kõige enam sotsiaalmaksu, juriidilise isiku tulumaksu ja füüsilise isiku tulumaksu suurem laekumine.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on augustis kõrgel tasemel eelkõige seetõttu, et suurenes tulumaks erasektori jaotatud kasumilt. Tööjõumaksude tasumist toetas augustis keskmise palga kasvu kiirenemine 8,6 protsendile ning 1,7 protsenti suurenenud töötajate arv. Füüsilise isiku tulumaksu tasumine oli suurem peamiselt palgafondi kasvu tõttu, kuid laekumist suurendab ka 7protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendilt.

Tarbimismaksude tasumine kasvab sissetulekute suurenedes. Käibemaksu tasumise kasv augustis eelmise kuuga võrreldes pisut kiirenes, ulatudes 6,7 protsendini. Tegevusaladest panustasid käibemaksu tasumise kasvu enim kinnisvara ning taime- ja loomakasvatus.

Need olid aktsiisid, mida tasuti augustis kokku 2,7 protsenti rohkem kui mullu

Kütuseaktsiisi on tasutud kaheksa kuuga 8,5 protsenti enam kui aasta varem. Diislikütust on deklareeritud sel aastal kokku 2,7 protsenti ning bensiini 25,4 protsenti rohkem kui mullu. Bensiini deklareeriti aasta varasemaga võrreldes rohkem, kuna võrdlus on 2018. aasta madala aktsiisitulu baasiga.

Augusti tubakaaktsiisi tulu oli 1,6 protsenti suurem kui aasta varem. Aasta algusest 10protsendise sigarettide aktsiisimäära tõusu tulemusel on kerkinud kaalutud keskmise sigaretipaki hind 9,8 protsenti võrreldes mullu augustiga. Augustis oli deklareerimine 10 protsenti väiksem kui aasta varem, kuid kaheksa kuuga kokku on varudega silutud kogus kasvanud sel aastal 0,8 protsenti. Maksu- ja tolliameti hinnangul on peamine põhjus sigarettide kättesaadavuse vähenemine salaturul.

Alkoholiaktsiisi tasuti augusti eest 13,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Augustis deklareeriti õlut 17,9 protsenti rohkem ning kanget alkoholi 87,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Viimastel kuudel on alkoholiaktsiisi laekumise dünaamikat oluliselt mõjutanud juulikuine aktsiisilangetus, kui langetati 25 protsenti aktsiisi kangel alkoholil, õllel ning kääritatud jookidel alkoholisisaldusega alla 6 protsendi. Alkoholiaktsiisi tulu tänavu esimese kaheksa kuu kokkuvõttes mõjutavad kõige enam aktsiisilangetusele eelnenud kuud, mille tõttu jääb see veel 3,6 protsendiga alla möödunud aasta sama aja tulemusele. Viimase prognoosi järgi on 2020. aastal oodata alkoholiaktsiisi tulu 228,9 miljonit eurot ehk ligi 1 protsendi jagu rohkem kui tänavuseks kavandatud.

Valitsussektori kulud ületavad veidi tulusid

Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,1 protsendini SKPst ehk 15 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 90 miljoni euroga ülejäägis, mille põhjus oli kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine tänu hoogsale palgakasvule ning kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmisele. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 51 miljoni euroni, kuna haigekassa tulu oli oodatust suurem ja töötukassa kulud olid prognoositust väiksemad. Valitsussektori puudujääki põhjustas keskvalitsuse positsioon, mille defitsiit ulatus 156 miljoni euroni ning mida muu hulgas põhjustasid tavapärasest suuremad tulumaksu tagastused. Võrreldes 2018. aastaga on valitsussektori puudujääk selle aasta augusti lõpuks samas suurusjärgus.

Selle aasta valitsussektori eelarvepositsioon aasta lõpus oodatavalt paraneb, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse süsinikdioksiidi kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu. Samuti on käibemaksu laekumiste kasv möödunud aasta lõpust kiirem.

Hetkel kuum