Annika Kald • 1. aprill kell 15:24

Jõgevamaal on maa 11 korda odavam ja seal on müügis näiteks jahiloss

Eestis on elamumaa hinnakäärid vähemalt 11kordsed. Näiteks Jõgevamaal on maa 11 korda odavam kui Harjumaal. Võib-olla need hinnakäärid vähenevad pärast pandeemiakriisi, mis on juba eestlastele selgeks teinud, et maal ja oma majas on parem, kirjutab 1.04 Äripäeva tellijatele ilmunud ajakiri Oma Maja.

Kursi jahilossi veranda. Pildid lasi teha Remax kinnisvarabüroo müügipartner Juula Pärdi.  Foto: Kristi Vaikmets / Fotokaader OÜ

Kõige kallim portaalis kinnisvara 24.ee vahendatud elamumaakrunt on müügil Tallinnas Kristiines Hane tänaval, kus müüakse 2983 ruutmeetri suurust kinnistut, mis mõeldud korterelamu arendamiseks. Krunt on müügis hinnaga 1,8 miljonit eurot.

Harjumaa odavaimad elamukrundid asuvad Paldiskis ja Rummus, need saab kätte vähem kui 10 000 euro eest. Kinnisvara24.ee portaalis müügil olevatest kuulutustest kõige odavamad elamumaad asuvad Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal.

Maa-ameti statistika järgi oli aga 2019. aastal kõige odavam elamumaa ruutmeetri hind Jõgeva, Hiiu, Järva ja Põlva maakonnas, kus tehti tehingud keskmise hinnaga alla nelja euro ruutmeetri kohta.

Näited veebiportaalist kinnisvara24.ee

•krunt Tallinnas Hane 4 2983 m2 = 603,4 €/m2;

•krunt Jõgeva maakonnas asuva Põltsamaa linna serval 22 763 m2 = 12,5 €/m2

Ühest Jõgevamaal asuvast mõisalikust maakodust, nimelt Kursi jahilossist, saab lugeda ka 1.04 Äripäeva tellijatele ilmunud Oma Maja ajakirjast.

Kursi jahilossi omanik Alikee Kubi.  Foto: Erakogu

Hakkaja 65aastane proua Alikee Kubi on 20 aastaga lagunemise äärel olnud puithoonest tõelise pärli voolinud ning selle nüüd müüki pannud – mõnele nooremale perenaisele või -mehele. Hoones tegutseb ka hubane maahotell, kus on käinud Eesti loodust – eriti Alam-Pedja looduskaitseala – nautimas turiste üle terve maailma. Tema jahiloss maksab umbes sama palju kui mõni tavalisem eramaja Tallinnas. Võib-olla mõnes selle ajakirja lugejas tärkab huvi Jõgevamaale kolimise vastu.

Räämas hoonest pärliks

Kursi jahilossil Põltsamaa vallas on imeilus taastatud veranda ja tellispostidele toetuvad palkonid. Selle maja ning ümbruse rämpsust puhastamise, taastamise ja ehtimise nimel on vaeva näinud omanik, proua Kubi. Hoones tegutseb hubane maahotell koos restoraniga.

Alikee Kubi, Kursi jahilossi omanik

Igal asjal on oma aeg. Füüsiliselt enam ei jaksa olla ise nii omanik, peakokk kui ka vajadusel teenindaja.

Väärikas jahiloss on müügis. Omanik soovib selle müüa isikule või ettevõttele, kes hoiab ja täiustab senitehtut. “Olen seda kohta juba pikalt arendanud. Igal asjal on oma aeg. Füüsiliselt enam ei jaksa olla ise nii omanik, peakokk kui ka vajadusel teenindaja,” kommenteeris ta Oma Majale. Ilusale majale tema sõnul huvilisi jätkub. Jahilossi muinasjutulise veranda kohta räägib perenaine, et ta taastas selle renoveerimise käigus 10 aasta eest. Palkonid taastas originaalmõõtudega kohalik Puurmanni puusepp Püi. Jahilossi väikestest klaasidest valgetes raamides akendega veranda seisab maakivist vundamendil ning kummalgi pool on telliskivipostidel palkonid või tänapäevase nimetusega terrassid.

Maapind andis välja 130-aastased vundamendid

“Kaevasime maapinna lahti ja leidsime üles ka 130aastased vundamendid, ehitasime uued täpselt vanade peale. Veranda ja palkonite taastamine kestis kokku poolteist aastat. Kohalik töömees lõikas kõik väikesed klaasid oma töökojas Puurmannis välja, nendega oli palju tööd,” rääkis perenaine.

Veranda sisemiste uste nurkadesse pani ta ka traditsioonilised värvilised klaasid. Algusaastatest mäletas ta, et ühele veranda klaasile oli maalitud tulbimotiiv, aga see varastati ära. “Siis lasin kunstnik Albert Gulkil klaasidele samuti lillemotiivid maalida, need heidavad päikesega imelisi värve,” kirjeldas ta.

Kursi jahilossi ehitust alustati 1888. aastal ja see valmis kaks aastat hiljem. Ta oli mõeldud suvemõisana. Jahilossi viimane baltisakslasest omanik oli mõisnik Ernst von Mannteuffel. Pärast võõrandamist läksid suvemõisa hooned Tartu linna omandisse.

Mõisaajaloohuviline naine rääkis, et unikaalsed Šveitsist toodud valgest kahhelist kaminahjud lõhuti välja Stalini ajal 1951, kui jahilossist sai haigla ja valitsejamajast apteek. Nii saksa kui ka nõukogude okupatsiooni ajal tegutses peahoones jaoskonnahaigla. 1978. aastast jäeti kompleks kolhoosi kasutusse, siis hakkas maja lagunema, kuni Kubi selle 1999. aastal ära ostis ning oma hinge ja rammu sellesse pani.

Vaata veebist Kursi jahilossi müügikuulutust!

Kommentaar: Koroonaõud on parim oma hooviga majas

Oma Maja toimetaja Annika Kald

Mis sul viga, sul on oma maja ja hoov – selliseid lauseid olen selle paganama koroonakriisi ajal kuulnud tihti nii telefonivestlustes kui ka inimeste Facebooki-postitusi jälgides.

Samuti tekkisid kiiresti pärast eriolukorra väljakuulutamist Eestis sotsiaalmeediasse kuulutused, et üürime perega maale maja vähemalt kaheks kuuks.

Ma loodan, et maal ja oma majas elamise muudab see ülemaailmne haiguspuhang eestlaste jaoks taas väga atraktiivseks.

VAATA GALERIID KURSI JAHILOSSIST!

Foto: Kristi Vaikmets / Fotokaader OÜ
Hetkel kuum