Koroonaviiruse sabas saabuv majanduslangus võib Euroopa Liidus tuua kaasa järellainetusi, mille tasandamiseks peetakse praegu kõige tõenäolisemaks hiigellaenu võtmist, et toetada rahaturgudel keerulisemas olukorras olevaid liikmesriike.
Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Michelil ja Euroopa Komisjoni juhil Ursula von der Leyenil seisab ees võimatu missioon panna liikmesriigid kokku leppima võimalikult kiire ja suure abipaketi käivitamises. Foto: Reuters/Scanpix
Euroopa Liidu riigipead peavad videokonverentsi neljapäeval ning päevakorras on esimese kriisimeetme – 540 miljardi euro suuruse laenukäendustest, töötuskindlustusest ja tervishoiu abilaenudest koosneva paketi – heakskiitmise kõrval veel arutelud sellest, kuidas varem palju kaklusi tekitanud mitmeaastane eelarve topeltkiirusega tööle saada. Enim vastuolusid on aga tekitanud plaan, kuidas Euroopa Liidus oleks üldse võimalik koguda liikmesriikidele antavateks laenudeks või abiks umbes triljon eurot, niinimetatud majanduse taaskäivitamise fond.