Valitsuse korraldused nr-d 89, 168, 170, 171 ja 172

"Hädaolukorra seaduse §-de 13 ja 22 alusel:

1. Tunnistada kehtetuks järgmised Vabariigi Valitsuse korraldused:

1) Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“;

2) Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020. a korraldus nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“;

3) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldus nr 80 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00“;

4) Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2020. a korraldus nr 97 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil“;

5) Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a korraldus nr 106 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas“.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a."

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos või viibib püsivalt samas viibimiskohas, on keelatud sealt lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ja esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;

2) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ja kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;

3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;

4) õues viibimiseks, kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;

5) kui isik on saanud punktis 2 nimetatud korralduse.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

5. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus.

6. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõuded. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut:

1. Avaliku korra tagamise huvides peatada riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

2. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata.

4. Alkoholiseaduse § 49 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

5. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud piiranguid järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 8 ja 9 kehtestada järgmised piirangud:

1. Avalikus kohas liikumine:

1) avalikus kohas võib viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibivad ja koos liikuvad perekonnad, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik tagada;

2) siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikus kohas tuleb hoida teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal, või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda võimalik tagada.

2. Müügisaalis, sealhulgas teenuse osutaja või toitlustusettevõtte teenindussaalis (edaspidi müügisaal) ning kaubanduskeskuse üldkasutatavas ruumis, võib liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) tagatud on punktis 1 sätestatud nõuded ning valdaja kontrollib nende järgimist;

2) valdaja on müügisaalis vähemalt sisenemisel ja väljumisel taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele.

3. Kuni 1. juulini 2020. a võivad kliendid viibida toitlustusettevõtetes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks alates kella 22.00-st kuni sulgemiseni. Pärast 1. juulit 2020. a on toitlustusettevõtted avatud piiranguteta.

4. Klientidele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) ööklubides, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes ning täiskasvanute klubides.

5. Reisijatele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang huvireisi raames laevale minemiseks marsruudil Tallinn−Stockholm−Tallinn.

6. Avalikud koosolekud on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) koosoleku korraldaja tagab punkti 1 alapunktis 2 nimetatud nõude järgimise;

2) koosoleku korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 10 inimest, alates 1. juunist 2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 50 inimest ning alates 1. juulist 2020. a kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 500 inimest;

3) koosoleku korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 100 inimest ning alates 1. juulist 2020. a osalejate arvu kuni 1000 inimest.

7. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Sportimise või treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud nõuded.

8. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid avalikuks kasutamiseks mõeldud saunu, spaasid, basseine, veekeskusi ja ujulaid kasutada, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) teenuse osutaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise või inimeste hajutamise;

2) teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse;

3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Sportimise või treenimise korral nimetatud kohtades kehtivad punktides 19−23 sätestatud nõuded.

9. Kuni 31. maini 2020. a kehtib klientidele, välja arvatud treeningu eesmärgil viibivatele klientidele, liikumisvabaduse piirang (külastuskeeld) meelelahutusteenuse osutamise kohtades, sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades.

10. Alates 1. juunist 2020. a võivad kliendid viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, sealhulgas keegli, bowling’u ja piljardi mängukohtades ning laste mängutubades, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) teenuse osutaja tagab kuni 50% täituvuse;

2) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;

3) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

11. Kuni 30. juunini 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas kinoseansid, etendused, kontserdid ja konverentsid, laadad, festivalid. Lubatud on vabas õhus toimuvad avalikud üritused, kui üritust jälgitakse autost ning kui on täidetud järgmised tingimused:

1) ürituse korraldaja tagab väljaspool autot punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangute järgimise;

2) ürituse korraldaja tagab, et ürituse toimumise ajal ei väljuta autost vältimatu vajaduseta;

3) ürituse korraldaja tagab autode parkimise korraldamisel nende vahel piisava vahemaa;

4) ürituse korraldaja tagab vajaduse korral desinfitseerimisvahendite olemasolu.

12. Alates 1. juulist 2020. a on keelatud kõik avalikud üritused, sealhulgas siseruumides ja välistingimustes pealtvaatajatega spordivõistlused, välja arvatud punktis 11 nimetatud üritused vastavalt selles punktis sätestatud tingimustele, ning muud üritused, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) ürituse korraldaja tagab punktis 1 nimetatud nõude järgimise;

2) ürituse korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse, kuid kuni 500 inimest;

3) ürituse korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 1000 inimest.

13. Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui järgitakse punktis 1 kehtestatud piiranguid ja tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

14. Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel, samuti täienduskoolitusasutuste, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel tuleb järgida järgmist: 1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine; 2) õppijate rühmas on kuni kümme inimest, välja arvatud eksamitel; 3) eksamite korraldamisel tagatakse eksamil osalevate õpilaste hajutatus eksamiruumis;

4) õppijate rühmade liikumine õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil korraldatakse hajutatult; 5) ühiskasutatavad asjad õppeasutuse hoones ja õppetegevuseks kasutataval territooriumil desinfitseeritakse pärast kasutamist.

15. Täienduskoolitusasutustes, kus korraldatakse mootorsõidukijuhi koolitust, autojuhi koolitust ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust, välja arvatud, kui mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolitust ning alarmsõidukijuhi koolitust antakse kaitseväelasele või kui alarmsõidukijuhi koolitust antakse politseiametnikule, päästeteenistujale, abipolitseinikule ja vabatahtlikule päästjale, toimub koolituse läbiviimine järgmiselt:

1) autos viibivad üksnes õpetaja ja õpilane;

2) õppesõidukis peavad olema tagatud desinfitseerimisvahendid;

3) koolitus viiakse läbi kaugõppel, matkuril, distantsi hoidmist võimaldavate vahendite kasutamisega;

4) pärast iga sõidutundi korraldab koolituse korraldaja nende pindade puhastamise, mida õpilane on katsunud.

16. Alates 1. juunist 2020. a toimub huvitegevuse ja huvihariduse andmine, välja arvatud punktides 19−23 nimetatud tegevuse korraldamisel, järgmiselt: 1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine; 2) korraldaja tagab siseruumides kuni 50% täituvuse;

3) korraldaja tagab välistingimustes osalejate arvu kuni 100 inimest.

17. Kuni 11. juunini 2020. a on peatatud osalejate jaoks noortelaagrite ja õpilasmalevate tegevus.

18. Alates 12. juunist 2020. a toimub noortelaagrite ja õpilasmalevate tegevus järgmiselt: 1) tagatakse punktis 1 sätestatud nõuete järgimine; 2) noortelaagris ja õpilasmalevas on osalejaid kuni 300; 3) ühes rühmas on kuni 20 isikut; 4) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

19. Kuni 31. maini 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on rühmas kuni 10 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

20. Alates 1. juunist 2020. a on lubatud õues sportida, treenida ning läbi viia spordi- ja liikumisüritusi, kui on tagatud punktis 1 sätestatud nõude järgimine ning kui osalejaid on kuni 100 ja tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

21. Siseruumides ja välistingimustes ei ole lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused. Spordivõistlused, mis toimuvad välistingimustes, on lubatud, kui selle korraldaja tagab järgmiste tingimuste täitmise:

1) spordivõistlus toimub pealtvaatajateta;

2) spordivõistlustel on osalejaid kuni 100;

3) tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

22. Kuni 31. maini 2020. a on keelatud siseruumides sportida ja treenida ning spordi- ja liikumisüritused treeningrühmades, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise, kuni 50% täituvuse, osalejate arvu rühmas kuni 10 inimest ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

23. Alates 1. juunist 2020. a on keelatud sportimine ja treenimine ning spordi- ja liikumisüritused, välja arvatud juhul, kui korraldaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise ja kuni 50% täituvuse ning desinfitseerimisvahendite olemasolu. Rühmanõue ja täituvuse nõue ei kehti kõikide spordialade võistkondade kohta, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid, ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

24. Muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud järgmisi tingimusi arvestades: 1) teenuse osutaja tagab punktis 1 sätestatud nõude järgimise; 2) rühmakülastuse korral võib külastajaid olla rühmas kuni kümme; 3) teenuse osutaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu; 4) teenuse osutaja on taganud külastajatele avatud ruumides sagedasti puudutatavate pindade märgpuhastuse iga 2−4 tunni järel; 5) interaktiivsed eksponaadid on suletud või teenuse osutaja on taganud nende märgpuhastuse pärast iga kasutuskorda või teenuse osutaja on teinud külastajatele kättesaadavaks ühekordsed kindad ning taganud nende ohutu käitlemise pärast kasutamist; 6) korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega; 7) ei korraldata ühiselt kasutatavate töövahenditega loovtöid ja töötubasid või tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine.

25. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

26. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

27. Korraldus avaldada massiteabevahendite valdajatel, Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

28. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 5 alusel ning tulenevalt hädaolukorra seaduse §-st 22 ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldusest nr 168 „Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine“, millega tunnistati 18. maist 2020. a kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, peaminister eriolukorra juhina otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks:

1) peaministri 13. märtsi 2020. a korraldus nr 26 „Eriolukorra juhi korraldus“;

2) peaministri 14. märtsi 2020. a korraldus nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega“;

3) peaministri 16. märtsi 2020. a korraldus nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“;

4) peaministri 17. märtsi 2020. a korraldus nr 38 „Eriolukorra tööde juhtide määramine korralduste täitmise koordineerimiseks ja SMS ohuteavituse korraldamiseks“;

5) peaministri 24. märtsi 2020. a korraldus nr 45 „Eriolukorra juhi korraldus seoses liikumisvabaduse piirangute kehtestamisega avalikes kohtades“;

6) peaministri 24. märtsi 2020. a korraldus nr 46 „Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“;

7) peaministri 26. märtsi 2020. a korraldus nr 52 „Eriolukorra juhi korraldus liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“;

8) peaministri 3. aprilli 2020. a korraldus nr 58 „Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“.

2. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

3. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.