Artikkel
  • Jaga lugu:

    Raadiohommikus: kuidas kutsuda vaktsineerimiskiirabi enda ettevõttesse?

    COVID-19 vaktsineerimine.Foto: Liis Treimann

    Teisipäevases hommikuprogrammis räägime nii vaktsineerimisest, värskelt raha kaasanud idufirmast, tehase ehitusest keset Eestit kui ka konkurentsiraportite põnevatest leidudest.

    Esmaspäeval alustas Tallinnas tööd vaktsiinikiirabi projekt, mis eduka vastuvõtu korral laieneb ka teistesse piirkondadesse Eestis. Vaktsiinikiirabi on lahendus, kus vähemalt 10-liikmeline end COVID-19 vastu vaktsineerida soovivate inimeste grupp saab Tallinna piires kutsuda vaktsineerijad enda juurde kohale – on see siis töökoht, korteriühistu, spordiklubi, sõpruskond vms. Hommikuprogrammis uurime, mida peaks üks ettevõte tegema, et kiirabi enda juurde kutsuda, kui suur võimekus kiirabil on ning kas see läheb midagi ettevõtte jaoks maksma.
    Tere ja Farmi piimatööstuse emaettevõte Nordic Milk laieneb Paidesse, kus on algatatud uue tootmisüksuse detailplaneering. Hetkel planeerimisjärgus olev tehas tuleb roboteid täis ning selle kõrvale mahub veel teisi hooneid. Hommikuprogrammi tuleb külla Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine, kes räägib, millised plaanid tehasega on ning miks ehitatakse see just Paidesse.
    2018. aastal asutatud e-poodide tarnehalduse platvorm Outvio kaasas 2,5 miljoni eurot, mis on viimase nelja aasta suurim esmainvesteering Eesti ettevõtete hulgas. Ettevõte alustas Hispaanias ning aasta tagasi sisenes koduturule Eestis. Millist probleemi lahendatakse ning mida rahaga peale hakatakse, räägib Outvio kaasasutaja Kaidi Tiitson.
    Samuti vaatame taas, mis rütmis hingavad kaks erinevat sektorit: advokaadi- ning inseneribürood. Värskeid konkurentsiraporteid tutvustab Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv.
    Hommikuprogrammi veavad Priit Pokk ja Kaspar Allik.
    Päev jätkub kolme saatega:
    11.00–12.00 "Investor Toomase tund". Äripäeva ja Investeerimisklubi koostöös korraldatud investeerimisfestival on selleks korraks läbi. Ukse taha jäi aga mitusada inimest, mistõttu mängime ette seal kõlanud intervjuu Andres Viisemanniga, kes on LHV kaasasutaja ja juhib LHVs üle miljardi euro väärtuses pensionifondide varasid.
    Intervjuu sai pealkirjaks “Vaikus enne tormi”. Nimelt ei usu Viisemann, et ees on head ajad investeerimiseks ning juba kuus aastat on tema sõnul olnud raske leida varasid, millesse investeerimist kassavood õigustaksid. Turgudel käib aga pidu edasi.
    Intervjuust kuuleb, kuhu investoril sellises olukorras vaadata tasub, mida ta arvab värskelt börsidebüüdi teinud Wise’i aktsiast, kas ja kuivõrd tasub inflatsiooni karta ja palju muud.
    Intervjuu viis läbi Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang.
    13.00–14.00 "Cleantech". Rohetehnoloogiasaates räägime sel korral paketist "Eesmärk 55". Euroopa rohelise kokkuleppe raames on EL seadnud endale Euroopa kliimamääruses siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguste praeguse taseme olulist vähenemist järgmistel kümnenditel. Vahesammuna kliimaneutraalsuse suunas suurendas EL oma 2030. aasta kliimaeesmärki, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra.
    Paketi „Eesmärk 55“ raames vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et viia kehtivad õigusaktid kooskõlla 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega. Mis muutub heitmekaubanduses, miks maksud tõusevad, aga samas jagatakse toetusi, et nendega kohaneda, ja mis seisus on Eesti, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Bányász.
    Saate teises osas räägime aga sellest, et Eesti iduettevõte Single.Earth kaasas 7,9 miljonit dollarit, et avada finantsplatvorm looduse ökoloogilise väärtusega kauplemiseks. Tegemist on Eesti iduettevõtluse ajaloo ühe suurima varajase faasi investeeringuga. Ettevõte alustab mahuka värbamisega, kokku plaanitakse tööle võtta vähemalt 60 spetsialisti. Lähemalt räägib ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Merit Valdsalu.
    Saatejuht on Mart Valner.
    15.00–16.00 "Imeline teadus". Seekordse saate intervjuude teema on tervis. Räägime TÜ keskkonnatervise kaasprofessori Hans Orruga äärmusliku ilmastiku mõjust tervisele ja suremusele praegu (ühe hiljutise uuringu põhjal) ja tulevikus. TÜ psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia teaduri Uku Vainiiuga teeme juttu aga teadustööst, mis puudutab kehamassiindeksi ja isikuomaduste suhet. Ses vallas ilmunud värskest uuringust tuli välja nii mõndagi üllatavat.
    Saatejuht on ajakirja Imeline Teadus toimetaja Madis Aesma.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.