Neli valdkonda, mille virtuaalreaalsus pea peale võib pöörata

Virtuaalreaalsusest on pärast aastetepikkust ootamist saanud lõpuks tavanähtus. Eelmisel aastal jõudsid klientideni nii Google Cardboard kui ka Samsung Gear. Facebooki kauaoodatud virtuaalprille Oculus Rift saab nüüd eeltellida ning tõenäoliselt annab see virtuaalreaalsuse temaatikale veelgi hoogu juurde.

„Virtuaalreaalsusel on ettevõtete jaoks suured võimalused,“ lausus Forrester Researchi asepresident J.P. Gownder väljaandele Forbes.

Praeguse seisuga peaks virtuaalreaalsus kõige enam mõjutama tervishoiu- ning ehitusvaldkonda, aga ka turismi ning jaemüüki.

Ehitusettevõtted saavad virtuaalreaalsuse seadmeid kasutada nii disainis kui ka eelturunduses. Sellised seadmed võimaldavad ettevõtetel luua objektist eelvaate enne, kui ehitustegevus algab. Ühtlasi saavad ettevõtted seeläbi säästa raha, kuna seade aitab vältida hilisemate võimalike kallite muudatuste tegemist.

„Võimalused ehitusvaldkonnas on sisuliselt piiramatud,“ lausus International Data Corporationi asepresident Tom Mainelli. Insenerid ei pea enam kasutama kahedimensioonilist lähenemist. Mainelli usub, et varsti hakkavad kõik ehitusettevõtted kasutama virtuaalreaalsuse seadmeid nii objekti kujundamisel kui ka ehitamisel. Need ettevõtted, kes aga ajaga kaasas ei käi ning selliseid seadmeid kasutusele võtta ei plaani, jäävad tema sõnul teistest kõvasti maha.

Mainelli sõnul tulevad virtuaalreaalsuse seadmed tervishoiuvaldkonnas kõne alla eeskätt õppimise protsessides. „Arstitudengid saavad inimkeha tundma õppida selliste meetoditega, nagu ei kunagi varem,“ ütles ta.

Kuna virtuaalreaalsuse seadmete maksumus hakkab tulevikus vähenema, tähendab see ka seda, et kulutused arstiks õppimisele langevad, kuna kasutusele võetakse virtuaallaibad.

Ilmselt teavad kõik, et e-poodlemise kogemus on mõnevõrra teistsugune kui tavalises poes ostlemine. Virtuaalreaalsuse seadmete abil šoppamine muudab ostlemise aga võimalikult tõepäraseks: inimesed saavad näha, kuidas neile üks või teine riideese selga passib ehk kaob vajadus riideid „päriselt“ selga proovida.

Mainelli julges minna eelnevast veelgi kaugemale ning nentis, et lõpuks ei pea kliendid kodust üldse lahkumagi: virtuaalreaalsus võimaldab lisaks enda riidesse panemisele sisustada ka kodu.

Virtuaalreaalsusel nähakse ka turismi valdkonnas suurt potentsiaali. Gownder lausus, et reisikorraldajad saavad pakkuda oma klientidele teenust, kus inimene saab enne lõpliku reisisihtkoha valimist tutvuda huvipakkuvate kohtadega juba enne reisi.

Mainelli usub, et pikas perspektiivis peaks reisimine muutuma aga selliseks, et kodust enam ei lahkutagi. Sellise lähenemise positiivseks omaduseks peetakse just seda, et virtuaalreaalsuse abil saavad inimesed külastada ka selliseid paiku, kuhu võib muidu olla raske pääseda.

Virtuaalreaalsuse seadmete puhul jääb põhiküsimuseks siiski see, kas seade tõesti „päris“ reaalsusega võistelda suudab ning kas tegu on kuluefektiivse lahendusega.