Mis on PUR-soojustus ja miks seda eelistada?

Artikkel

- Erilehed ST
- 21. märts 2016 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis on PUR-soojustus ja miks seda eelistada?
Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Lähemalt räägib rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜst.
Polüuretaansoojustust saab kasutada igal pool nii seinte kui ka katuste soojustamiseks, nii maa peal kui ka maa all ning nii suvel kui ka talvel. PUR-vaht pihustatakse soojustatavale pinnale või süstitakse seintesse läbi pisikeste puuritud augukeste. Soojustuskiht vajub vedeliku kujul augu põhja, täites paisudes järk-järgult ära tühimikud ja õhuvahed. Tihti jäetakse tühimikud ja ehituse eripärast tingitud õhuvahed täitmata ja laotakse seintele soojustust, kuid keegi ei selgita, et sellise soojustuse kasutegur võib olla ainult 40% ehk kogu protsess osutuks suhteliselt mõttetuks.
Polüuretaansoojustus hoiab majaseina suhteliselt õhukese, kuid väga õhukindla ja soojapidavana, samal ajal kui traditsiooniliste soojustusmaterjalide ladumine seinad oluliselt paksemaks ajab ning aknad fassaadi n-ö ära uputab. Meetod ei riku sise- ega välispindu ning on süstitav telliskiviseintesse, paneelidesse ja müüritistesse, mis ei ole tuulekindlad, või isegi kipsplaatide taha ka kaldlagedes ja seintes. Materjal on niiskus-, vee- ja tuulekindel ning sobib ka torude soojustamiseks maa sees.
Paigalduskiirus
Materjali ülekulu puudumine
Oluliselt parem soojapidamine
Hilisemate probleemide puudus
Materjale ei ladustata objektil
Võimalus kasutada õhemat seina-, lae- ja põrandakonstruktsiooni
Kaob vajadus kasutada tuuletõket
PUR-isolatsioonvahud jagunevad kahte põhilisse gruppi: suletud rakkudega ja avatud rakkudega vahud. Mõlemate isolatsioonvahtude eeliseks võrreldes üldtuntud isolatsioonmaterjalidega on nende võime reaktsiooni tulemusel paisudes täita ka praod ja ebatihedused. Vaht nakkub väga hästi erinevate pindadega.
Suletud rakkudega vahu eeliseks avatud rakkudega vahu ees on tema veekindlus. Materjal ei ima vett, samas laseb veeaurul difusiooni teel liikuda. Mõlemad materjalid sisaldavad hallitust ja seente kasvu tõrjuvaid lisandeid. Kuna suletud pooridega vaht ei lase läbi tuult, ei vaja see lisaks tuule- ja aurutõkke paigaldamist, mis omakorda aitab hoida kokku ehituskuludelt. Avatud pooridega vaht ei vaja tuuletõket näiteks pööningu vahelaes, samuti on selle tuulekindlus oluliselt suurem mineraalvillast.
PUR-vaht on suurepärane valik kõikvõimalike mahutite, angaaride, metallangaaride, vundamentide, katuslagede, taluhoonete katuslagede soojustamiseks – ehk sobib kõikjale, kus on vaja soojustamist. Samuti sobib osa PUR-vahte kasutamiseks pinnases ning pideval kokkupuutel niiskusega.
PUR-isolatsioonvahud on inimesele ja keskkonnale täiesti ohutud. Nende valmistamisel ei ole kasutatud formaldehüüde, CFC-sid ja HCFC-sid ning samuti ei söö PUR-vahtu närilised.
Ettenägelik eelistab energiatõhusat maja
Kindlasti peaks majaehitaja juba projekti käigus mõtlema lisaks ehitusmaterjalihindadele ka küttekuludele, mida hiljem maksta tuleb. Täna ei ole enam mõtet ehitada tavamaja, sest seda on kallis ülal pidada – elektri ja küttepuude hind tõuseb pidevalt ning see trend ei muutu. Seega oleks mõttekas mõelda passiivmaja ehitamisele.
Passiivmaja kontseptsioon on arendatud teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest nagu null-kütteenergia- ja null-energiamajad on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Kütmiseks piisab ka lihtsast lisakütteallikast, päikesest ja majast väljuvast toasoojast, mida toodavad maja elanikud ja koduelektroonika.
Sageli kuuleme uuemate majade puhul öeldavat „elu kui kilekotis“. Tegelikkuses polegi aga hingata vaja mitte majal, vaid inimesel ning kuna kaudses tähenduses hingab maja läbi ventilatsioonisüsteemi (mitte läbi seinte), on nii passiiv- kui ka madalenergiamajas alati tänu toimivale väga ökonoomsele ventilatsioonile värske õhk.
Passiivmaja puhul ei tohi hoone kütmisele ja jahutamisele kuluda rohkem kui 15 kWh/m² kohta aastas. Seega kulutavad passiivmajades elavad pered täna reaalselt küttele 10 korda vähem kui teiste uute majade omanikud. Samas ei ole passiivmaja ehitus väga palju kallim ning mida suurem maja, seda väiksem tuleb loomulikult ruutmeetri hind. Näiteks 108 m2 suurune suletud netopinnaga puitsõrestik-passiivmaja koos ventilatsiooni ja küttesüsteemiga maksab 109 000 eurot ning selle aastane küttekulu on tänaste hindade juures elektrikütte korral umbes 180 eurot.
Täna ei ole enam mõtet ehitada tavamaja, sest seda on kallis ülal pidada – elektri ja küttepuude hind tõuseb pidevalt ning see trend ei muutu.
Eesti Varaehitus OÜOÜ Eesti Varaehitus on Eesti kapitalil põhinev firma, mille peamine missioon on madalenergia- ja passiivmajade ehitamine ning olemasolevate hoonete energiasäästlikumaks renoveerimine. Parima energiasäästu saavutamiseks on ettevõte alates 2008. aastast tegelenud polüuretaan (PUR) isolatsioonivahtudega. 2011. aastal omandasid ettevõtte spetsialistid PassiveHouse OÜ koolituse „Certified Passive House Designer“, mille sertifikaat tõestab kõrge energiatõhususega hoonete projekteerimise ning ehitamise kompetentsust.
www.varaehitus.ee
41 fotot
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Keskkond
Hetkel kuum