Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab püsivat ärikeskkonna revolutsiooni

    Rait KaarmaFoto: Erakogu

    Eesti ei vaja mitte ainult riigireformi, vaid uue nn targa majanduse mõttes on hädatarvilik ka ärikeskkonna püsiv reform, kirjutab advokaadibüroo Kaarma & Partnerid vandeadvokaat Rait Kaarma.

    Oleme küll Maailmapanga uuringu järgi äritegemise kohana maailmas 17. kohal, kuid seejuures jääme üheselt alla Skandinaavia ja ingliskeelsetele riikidele. Lisaks on meil uuringu kohaselt igipõliste kitsaskohtadena endiselt lahendamata nt vähemusaktsionäride kaitse ning nõuete maksmapaneku aegluse probleemid. Meid kaks kümnendikku teeninud äriseadustik vajab süsteemset ajakohastamist ja kõrged tööjõumaksud takistavad tarkade töökohtade tekkimist.
    Evolutsiooniteooria kohaselt ei jää ellu mitte targad või suured, vaid kohanemisvõimelised. Kohanemisvõimelisuse musternäidis Jaapan on muutnud edu nimel isegi oma keelt. Eestil pole rahvusvahelise ärikeskkonna osas iseenesest midagi häbeneda; meil on arenenud IT-sektor ja inglise keele oskuse taseme poolest oleme uuringute kohaselt maailma tipus. Küll aga ei ole meil investoritele pakkuda piisavalt ahvatletav regulatiivset ja rahvusvahelist keskkonda. Rahvusvaheliseks staari staatuse püüdlemiseks ja provintsistumise pidurdamiseks peame tegema kahte asjas. Esiteks, muutma Eesti finants- ja ärikeskkonna regulatsiooni pidevalt uuenevaks. Teiseks peame tunnistama inglise keele mitteametlikuks asjaajamiskeeleks.
    Ärikeskkonda mõjutavad eelkõige regulatsioonid ja kapital. Kuna Eestis suurt kapitali ei liigu, siis peame olema topelt tublid ja kiired regulatsioonide asjus. Ärikeskkondade konkurentsi mõttes viibivad kõik riigid allapoole viival eskalaatoril; õiguskeskkond on alati sammu võrra elust maas ja konkurentsis püsimiseks peavad riigid aina tihedamini regulatsioone uuendama. Püüdlikkus uuenduslike ärimudelite seadusandluse valdkonnas loob viljaka pinnase targa äri majanduse arenguks ja suurendab finantssügavust ehk ergutab kapitaliturgu. Kui Eesti suudaks hoida oma õiguskeskkonna ja migratsioonipoliitika püsivalt atraktiivsena, siis oleksime arvestatavaks kohaks ka idufirmadest välja kasvavatele üleilmsete äride peakontoritele.
    Peame arenguhüppeks ja targa majanduse Eestis hoidmiseks pidama õiguskeskkonda jooksvalt ajakohasena ja uuendama regulatsioone tegelikule elule vastavaks enne hädavajaduste tekkimist st reaalajas või lausa ettevaatavalt. Eesti peab olema uue äri ehk skaleeritavate ärimudelite (nt veebirakenduste või uuenduslike finantstoodete) realiseerimiseks maailma parima seadusandlusega riik, kus oleks võimalik minimaalse administratiivse koormusega viia ellu uuendusi kiiresti arenevates ärivaldkondades (kas või krüptoraha kasutusele võtmiseks). Oluline on ka seadusandluse kiirus. Näiteks on Luksemburg riik, kes võtab Euroopa Liidu regulatsiooni siseriiklikult üle väga kiiresti ja on muuhulgas selle tõttu finantssektori eelistatud tegevuskohaks. On teada juhtumeid, kus välisinvesteeringud on jäetud tegemata õigusselgusetuse või ELi õiguse aeglase ülevõtmise tõttu. Kuigi Eestis on ilmseid ebaoluliste küsimuste ülereguleerimise märke, siis peaks selle reguleerimise innu suunama õigesse kohta; uute ärimudelite toetamiseks läbi paindlike ja kiiresti kehtestatavate regulatsioonide.
    Inglise keele mitteametliku asjaajamiskeelena aktsepteerimine ei ole uudne mõte, kuid tegemist oleks investorite jaoks märgiliselt ja turunduslikult üliolulise sammuga. Pole juhus, et parimate äritegemise keskkondadena figureerivad ingliskeelsed väikeriigid nagu nt Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa. Singapuri edule aluse pannud üks maailma hinnatumaid riigimehi Lee Kuan Yew soovitas kunagi Hiinale endale kiiremaks arenguks anda inglise keelele ametliku keele staatust. Eesti ei peaks küll inglise keele muutma riigikeeleks (pealegi oleks see meile administratiivselt üle jõu käiv), vaid pigem peaks riik lähenema sellele küsimusele praktiliselt. Edasi viiks etapiviisiline plaan, mille kohaselt oleks lõpuks osa riiklikest või kohalikust asjaajamisest võimalik teostada ka ainult ingliskeelsena (miks mitte seda teha nt alguses mõnede äriregistri toimingutega). Kui lisada sellele mõttele e-residentsuse lahendus ja ambitsioon saada kõige dünaamilisema õiguskeskkonnaga riigiks maailmas, siis oleks meil reaalne plaan tõusta lähiaastatel riikide konkurentsis ärikeskkondade tähtede hulka.
    Kuidas seda kõike kiiresti ellu viia? Näiteks sotsiaalmaksulaest on räägitud juba vähemalt kümmekond aastast. Haldusreformi puhul on tehtud ettepanek panna see küsimus tugeva rahvapoolse mandaadi saamiseks rahvahääletusele. Miks mitte küsida rahvalt samas ka seda, kas toetate Eesti püüdlust saada kõige dünaamilisema ärikeskkonnaga riigiks maailmas ja toetate osade riiklike ja kohalike toimingute tegemise võimaldamist ka inglise keeles? Lisaks oleneb palju muidugi meie poliitikute riigimehelikkusest, kuna välisinvestoritel hääleõigus puudub. Miks mitte samas anda tulevikus e-residentidele võimalus valida Riigikogule investorküsimustes nõuandev organ?
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.