Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Andrus Alber
- 4. mai 2015 kell 21:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Ärme ahvatle valitsust seadust rikkuma
Andrus AlberFoto: Raul MeeVõla suurendamine toob üldjuhul kaasa eelarve puudujäägi, mis on vastuolus riigieelarve seaduses sätestatud eelarvereeglitega, kirjutab Eesti eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber.
Euroala keskpankade varaostud on kaasa toonud erakordselt madalad riiklike võlakirjade intressimäärad. Sellest tulenevalt on arusaadav Eestis tekkinud arutelu ülisoodsate laenutingimuste ärakasutamisest vajalike investeeringute tegemiseks. Selles diskussioonis on paraku tahaplaanile jäänud asjaolu, et võla suurendamine valitsuse kulude, sh investeeringute rahastamiseks toob üldjuhul kaasa eelarvepuudujäägi. Eelarvepuudujääk on aga praeguses majandusolukorras vastuolus riigieelarve seaduses sätestatud eelarvereeglitega.Lihtsustatult tähendavad eelarvereeglid seda, et headel aegadel peaks valitsus koostama ülejäägiga ja kehvadel aegadel võib koostada puudujäägiga eelarve. Euroala senise kogemuse kohaselt on just Eesti-sarnastes mõneti kiirema kasvuga riikides kerge tekkima majanduse ülekuumenemine. Eesti eratarbimise reaalkasv on värske prognoosi kohaselt 4-5% aastas, palgakasv 5-7% aastas, tööpuudus on 6% ja vähenemas. Seega on Eesti majandusolukord vähemalt mõõdukalt hea ja valitsus peaks koostama tasakaalus eelarve. Seda soovitas valitsusele järgmiseks aastaks ka Eesti eelarvenõukogu.Tasub meeles pidada, et Eesti saab igal aastal sadu miljoneid eurosid Euroopa fondidest. Seega ei tohiks olla puudust Euroopast tulevast n-ö riiklikust rahast. Huvitav on asjaolu, et nii Eesti riiklike investeeringute kui ka investeeringute kogumaht suhtena meie majandusse on Euroopa Liidu kõige kõrgem. Seda ei saa aga öelda meie majanduskasvu kohta. Seetõttu tuleks põhitähelepanu suunata pigem investeeringute tootlikkuse tõstmisele kui sellele, et lihtsalt absoluutmahus investeeringuid täiendava riigivõlaga suurendada.Riiklikes võlakirjades kui sellistes ei ole midagi taunimisväärset. Kohaliku kapitalituru arengu seisukohast on nende emiteerimine isegi soovitatav otseste laenulepingute sõlmimise asemel. Riiklike võlakirjade puudumisest tingitud probleemidest kirjutas Äripäevas hästi eelmisel nädalal Henrik Igasta.Veelgi olulisem on aga meeles pidada, et Euroopa struktuurifondidest laekuvad summad hakkavad mõne aja pärast vähenema. Järgmise aasta eelarves on valitsusel võimalik laiali jagada ligikaudu 1 miljard eurot rohkem kui 2014. aastal. Kui väidame, et juba tänaste rahavoogude baasil ei suuda me ilma võlga jõuliselt kasvatamata investeerida, siis mida kavatseme teha 4-5 aasta pärast?Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: kell kuus tuled tööle, kell kaheksa hakkab palk jooksma Nädala ülevaade juhile, ettevõtjale ja investorile
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Nädala lood: kell kuus tuled tööle, kell kaheksa hakkab palk jooksma Nädala ülevaade juhile, ettevõtjale ja investorile
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Raadiohommikus: miks üritati tappa Slovakkia peaministrit
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.