Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelle kantseldada jätame maavarad?

    Marko Pomerants.Foto: Raul Mee

    Maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata, kirjutab keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL).

    Kodanikud eeldavad õigustatult riigilt maapõueressursside heaperemehelikku ja perspektiivitundega kasutamist. Kahjuks pole Eestil pikaajalist tervikettekujutust, kuidas, kui palju ja mis eesmärgiga maapõues peituvat ressurssi ühiskonna hüvanguks kasutada.
    Meil on küll arengukavasid ja raamdokumente, kuid need käsitlevad eri maavarasid ja loodusressursse üksiti. Selge ja pikaajalise peremehepoliitika puudumine on viinud meid olukorrani, kus ettevõtjad räägivad ühe valjemal häälel sektori probleemidest ning ootavad võluvitsana toimivaid lahendusi.  Teisalt pole meil selget arusaama, millist keskkonnamõju me ühiskonnana oleme valmis aktsepteerima ja kuidas seda kompenseerida. 
    Jalgratas on juba leiutatud
    80 protsenti maapõue valdkonnaga seotud tegevustest on seotud keskkonna küsimustega ja seeläbi keskkonnaministeeriumi ja haldusalaga.  Keskkonnaministeeriumi tegevust maapõue valdkonnas on tihti nähtud valdkonna arengu piirajana, tuleks aga näha hoopis selle võimaldajana. Selleks, et maavarad üldse kasutusele saaks võtta, tuleb muuta nende maapõuest eemaldamise, kaevandamise ja hilisema töötlemise keskkonnamõjud ühiskonnale vastuvõetavaks. See arusaam kehtib mis tahes laadi keskkonnaluba eeldava keskkonnategevuse korral.
    Valdkonna jagamisel hakkaksime aga taas jalgratast leiutama, sest kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas. Selle struktuuri pimesi lõhkuma hakkamine enne, kui paika on saanud pikaajaline maapõuepoliitika, ei ole kuidagi mõistlik. Võib olla saame hoopis tõukeratta, mida allamäge liikudes raske pidurdada ja ülesmäge liikudes pole kusagilt mujalt kui oma sääre seest lisakäiku leida. Mõistlik oleks hoopis olemasolevale kaadervärgile vajaliku poliitilise toetuse, piisava rahastuse ning selgesõnalise eesmärgiga hoog sisse anda.
    Kindlasti on majanduslik ning majandusministeeriumi roll maapõue valdkonnas vajalik ja koostööd tuleb tõhustada, kuid see ei ole ka praegu kuidagi piiratud või takistatud. Head tahet saaks näidata, liikudes esmalt edasi maapõueseaduse eelnõuga, mis näeb ette valdkonna regulatsiooni lihtsustamist ning arvestab maavarade kasutuselevõtul nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikke aspekte.  
    Põhjusi, miks maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata:
    1) kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas ning vajadus täiendavaid pädevusi või ülesandeid juurde tekitada puuduks;
    2) keskkonnaametil on uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetlemise ja andmise struktuur ja kogemus. Samuti saaks edasi toimida vajalik maapõue valdkonda puudutav keskkonnajärelevalve keskkonnainspektsiooni kaudu;
    3) valdkonnaga on tihedalt seotud ka keskkonnaministeeriumi teiste sisuosakondade töö (näiteks põhja- ja pinnavee ning välisõhu kaitse, jäätmetekke vähendamine, looduskaitse jms), mis on oluliseks sisendiks maapõue poliitika kujundamisel ning valdkonna õigusaktide väljatöötamisel. Lisaks sisuspetsialistide tööaja kokkuhoidmisele, võimaldab ühise katuse all valdkonna töö tegemine ka tugi- ja administratiivkulude kokkuhoidu;
    4) riik ajaks üht, mitte kaht maapõueressursside uurimise ja kasutamise poliitikat, mis minimeerib ka topeltregulatsioonide ja vasturääkivate signaalide väljasaatmise ohtu;
    5) valdkonna lõhkumine tekitaks segadust sektori inimeste seas ja võimaldaks asjaosalistel teatavat laveerimist vastandades ühe ministeeriumi seisukohti teisele ning suurendaks bürokraatiat ja asjatut „asja ajamist“, mis tuleneks pidevast positsioonide omavahelise koordineerimise vajadusest;
    6) Eesti riiki esindaks maapõuealastes küsimustes Euroopa Liidu institutsioonides üks minister ja ametkond, kes tegeleb Eesti maapõuesektori ja riiklike huvide kaitsmisega selles valdkonnas. Euroopa Liidu õigusaktidest ja poliitikatest tulenevalt tuleb maapõue valdkonna haldamisel lähtuda eelkõige looduskeskkonnast ja majanduskeskkonna kaalutlused peavad asetuma laiemasse ökoloogilisse tervikpilti.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.