Tööplaan valitsusele: kuidas päästa Eestimaa

Kui maja põleb, siis ei saa seda kustutamata jätta, kuigi parasjagu oli plaanis minna kinno. Liiga ekstreeme näide? Mõtleme aga nii, et leegi tekkimisel piisab kustutamiseks klaasist veest, hetke võrra hilinemisel aitab ämbrist veest, aga kui on hiljaks jäädud, tuleb ehitada uus maja.

Põllumeeste mure peale, et ilma riigi toetusteta hävib suur osa Eesti piimakarjast, teatas maaeluminister Urmas Kruuse, et järgmise aasta eelarve on alles läbirääkimisel, selleks aastaks aga riigiabi tootjatele planeeritud pole. Ehk siis klaasiga ei viitsi jamada, ämbrit justkui polegi. Loodame, et keegi hiljem ehitab uue maja. Otsustamatusega saab teha palju kurja. Kui kaua püsiks ettevõte, mille juht turu tingimuste muutudes samamoodi mõtleks, eelarves näpuga rida ajades?

Loomakasvatuse väljasuremine on päris probleem ja see teema on Eestile oluline.

Sotsiaalkaitseminister, teie põhiülesanne on valitsuse kodulehe avalehe järgi tagada inimeste majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ning heaolu. 

Kas ka maapiirkondades? Kas teadsite, et piimatootjate arv on vähenenud 17%? Kas teate, et eestlased ei ole hamburgeri- ja linnakorterirahvas? Eestlased samastavad end maa ja maaeluga. Kas ei oleks mõistlik sellist suhtumist igati toetada ja säilitada?

Tervise- ja tööminister, teie põhiülesanne on valitsuse kodulehe järgi tagada inimeste majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ning heaolu. Arvan, et teie töö peaks olema seotud ka rahva tervise ja tööhõive ja töökeskkonnaga, nõus?

Piima ja liha tootmine on üks väheseid Eesti päristööstusi. See annab inimestele tööd, just väljaspool Tallinna. Sellest tööstusest sõltub otseselt meie igapäevane toidulaud ja tervis. E-riik oleme küll, aga süüa tahame ikka ja terve olla ka.

Tervis sõltub oluliselt toidust, selle kvaliteedist ja värskusest. Kas me teame, mida me sööme, kas meid huvitab, kust meie toit tuleb? Mida te kujutate ette pärispiima asemel? Pulbripiima, mis säilib kolm kuud? Kas te teate, et piimalehmade arv Eestis on juba langenud 9% ja sealiha import on tõusnud 45%ni?

Keskkonnaminister, teie koordineerite keskkonna- ja looduskaitse ning riigi tasakaalustatud arenguga seonduvaid valdkondi. Eestis suur rikkus on palju maad, puhast vett ja puhast õhku. Kes selle eest hoolt kannab? Tasakaalustatud arengu raames hoiab põllumajandus korras meie ilusa Eestimaa 1 miljon hektarit maad.

Põllumehed on justkui maastiku närvisüsteem. Mida saab vaimusilmas haritud põldude asemel ette kujutada? Võsa?

Maaeluminister töötab Eesti maaelu ning põllu- ja kalamajanduse jätkusuutliku arengu nimel. Kas te teate, et loomi, nagu ka inimesi, ei saa panna ooterežiimile. Kas teate, et praegu kinnipandud piimafarmi uks jääbki kinni? Ükski jõud ei sunni isatalust linna kolinud noort maale tagasi kolima.

Eesti on Küprose kõrval ainus riik Euroopas, kus ei maksta isegi üleminekutoetust, rääkimata tõsiseltvõetavast maaelu päästmisest. Kas see on meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine?

Majandus- ja taristuminister, teie juhite riigi majanduspoliitika väljatöötamist, elluviimist ja tulemuste hindamist. Kas teate, et põllumajandus on majanduse osa? Ja et taristu peab olemas olema ka väljaspool linnasid, et suur osa Eestist asubki väljaspool linnasid?

Kaitseminister vastutab riigikaitse korraldamise eest. Riigi toidulaud on strateegilise julgeoleku küsimus. Kas tahame olla toidu tootmises iseseisvad?

Ettevõtlusminister, teie juhite riigi väliskaubanduse ja ettevõtluse arendamise valdkonda. Igal maal on see valitsuste küsimus, kuidas arendada ettevõtlust, eriti maaettevõtlust. Põllumehed on ettevõtjad, kes annavad tööd ja katavad meie laua. Praegune olukord ei ole vilets mitte üksiku (põllumajandus)ettevõtja halva juhtimise tõttu, vaid üldise kriisi tagajärg. Ja selles olukorras vajab ettevõtja/farmer kiiresti abi. Mitme maa valitsused on sellest aru saanud. Teie vastutate ka väliskaubanduse eest. Ärge laske end kõigutada põllumajandussaaduste ületootmise argumendist. Näiteks Saksamaa „toodab üle“ Mercedeseid ja Prantsusmaa veini ning nad on selle üle uhked.

Eesti võib olla maailma kvaliteetseima piima tootja. Selleks on kõik eeldused olemas. Põlvkondade pikkuse põlluharimise ja loomapidamise tavale lisaks on meil piisavalt maad, puhast vett ja puhast õhku. Praeguseks on meil maailmatasemel piimatootmiseks olemas Euroopa suurimad karjad, moodsad farmihooned ja sisseseade ning loomade aretus. Veel on olemas ka inimesed, kes oskavad ja tahavad teha seda rasket tööd. Me oleme tugevad piimatootjad ja arendada tuleb just oma tugevaid külgi.

Eesti piim pole veel maailmakuulus. Puudu on meie endi usust ja tugevast eristuvast brändist. Nende loomisega peab tegelema. Keegi, näiteks ettevõtlusminister, peaks selle lipu üles tõmbama, ülejäänud aga kaasa lööma.

Riigihalduse ministri vastutusvaldkonda kuulub rahandusministeeriumi halduspoliitika valdkond ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine ning siseministeeriumi valitsemisalast regionaalvaldkond. Rahandusministeeriumi halduspoliitika peaks küll vahetult seotud olema, muu hulgas ka põllumajanduse rahastamise ja toetamise reguleerimine, kohalike omavalitsuste kaudu ja muidugi riigi tasemel.

Rahandusminister on riigi rahanduse juht, kes koordineerib eelarve- ja maksupoliitikat. Põllumajandus on tegelikult kõikide eestlaste asi. Nüüd on aeg riigi rahandus üle vaadata sellise pilguga, et leida kiiret abi meie rahvusliku toidulaua säilimiseks.

Valitsusel on aeg konkreetsete sammudega näidata, kas nad on tegutsemisvõimelised ja suudavad leida kiire lahenduse. Ja loomulikult ka seda, kas nad usuvad Eesti piimanduse tulevikku, Eesti toiduainete tootmisesse ja Eesti maaelu jätkusuutlikkusse.

Lühiajaline eesmärk peab olema kohene piimalehmade vähenemise pidurdamine ning piimatootjale igakülgse toetuse tagamine. Selleks tuleks moodustada valitsuse töögrupp, kus osaleb igast ministeeriumist kõige riigimehelikumalt mõtlev ametnik.

Kuigi Eestis kehtib seadus, et muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat, usun, et headel eesmärkidel tehtud muudatused on pigem riigi tugevuse näitaja ja iga maksumaksja sellega nõus.

- PRIA inimeste arvu ja kulusid võiks vähendada proportsionaalselt põllumajanduse mahu vähenemisega. Neid töökohti saab vajadusel oluliselt lihtsamalt taasluua kui kinnipandud piimatalusid.

- Oluliselt väiksem sotsiaalmaks valdkondlikult võiks olla kiire lahendus.

- Osa piimatoodete müügist kogutud käibemaksust suunata põllumajandusesse.

- Piimatööstused on teadagi tootjatele võlgu. Kassapõhine käibemaks (et maksad siis, kui ostjalt raha käes) teeks likviidsusprobleemi kergemaks.

- Tööandja peaks saama maksuvabalt töötajaid transportida ja majutada.

Viimase aja maksumuudatused ei arvesta maaeluga ja igasugust bürokraatiat on maal veel hullem taluda kui linnas.