"Ma ei saa ju oma isa vanust meest palgata!"

Artikkel

- Arvamused
- Tiina Saar-Veelmaa
- 29. aprill 2016 kell 9:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Ma ei saa ju oma isa vanust meest palgata!"
Karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.Foto: Eiko Kink
Tööle kandideerijate CVdest tuleks välja visata vanus ja keskenduda profiilile, et tööd saaks kõige sobivam inimene hoolimata bioloogilisest east. See vabastaks eakamad tööotsijad häbist ja hirmust, et neid just vanuse tõttu eemale lükatakse, kirjutab karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.
Tööandjad kurdavad talentide ja väärt töökäte puudust, kuid viskavad järjekindlalt CVde hunnikust välja kõik kandidaadid, kel vanusenumbriks 50 või rohkem. Küpsemas eas tööotsijad kurdavad, et sisuka tööalase eneseteostuse asemel peavad nad vanusest rääkides tööintervjuudel silmad maha lööma (kui neid sinna üldse kutsutakse), leppima oluliselt madalamate positsioonidega või saama vastuseks: tänan, aga te olete üle kvalifitseeritud.
Olen üle kolme aasta elanud kaasa 50+ inimeste eneseteostusele Eestis. Selle ajaga ei ole võimaluste olukord paranenud. Kui üldiselt käsitleb kõige uuem karjääriparadigma tööelu kui nelja ja isegi viie eneseteostuse jada kõrge eani, siis küpsemas eas karjäärikannapöörde tegijad avastavad ühel hetkel, et on kärult maha pudenenud ja tagasi enam ei saa.
10 tulevikuoskust, mis on juba praegu tähtsamad kui vanus
1. Mõtestamine, kriitiline mõtlemine ehk tähenduse mõistmine, mitmetähenduslikkuse mõistmine.
2. Sotsiaalne intelligentsus ehk vajaduste tunnetamine, empaatia, kohanemine.
3. Loov mõtlemine ja kohanemine ehk oskus reageerida erinevatele olukordadele, raamidest väljas mõtlemine ja probleemilahendamine.
4. Kultuuriülene kompetents ehk oskus töötada koos eri rahvuse, vanuse, tööharjumuste, mõtlemise ja tööstiilide esindajatega.
5. Arvutiseeritud mõtlemine ehk andmekasutusoskus, andmeloogika mõistmine ja puuduvate lülide asendamise oskus, tõlgendamisoskus, simulatsioonide loomine.
6. Uue meedia kirjaoskus ehk ideede ja töö tulemuse visualiseerimisoskus, visuaalne mõtlemine, videokeel.
7. Transdistsiplinaarsus ehk kompleksne mõtlemine, mitme probleemi kompleksne lahendamine. Kui 20. sajand soosis tugevat spetsialiseerumist, siis tulevikus vajatakse valdkondadevahelist lähenemist. Järgmiste kümnendite ideaaliks on nn T-kujuline töötaja, kellel on mingis valdkonnas sügavad teadmised, kuid mõistab ja oskab siduda seda teiste valdkondadega.
8. Disaineri mõtlemine ja modelleerimine ehk ideaalse keskkonna loomine saavutamaks ideaalset tulemust, mõtlemise ja käitumise mõjutamine keskkonna kaudu, vajaliku keskkonna kavandamise oskus teatud tulemuse saavutamiseks.
9. Infokoormustaluvus ehk oskus teabetulvas olulist eraldada ja kasutada, individuaalsete tehnikate rakendamisoskus info filtreerimiseks, enesejuhtimine.
10. Virtuaalne koostöö ehk töö korraldamine ja saavutatu esitlemine vahendatud suhtluses, virtuaalsete keskkondade ja vahendite kasutusoskus ning käitumisoskus virtuaalses keskkonnas.
Põhjus, miks kogemustega, haritud ja avara silmaringiga eakamad tööotsijad tööturul kõrvale heidetakse, ei ole niivõrd nende puudulikes oskustes või isegi üle kvalifitseerituses, kuivõrd tööandja hirmudes, et alates keskeast muutuvad inimesed paindumatuks ja vanamoodsaks ega kohane enam noorte, tegusate, säravate kollektiiviga. 30–40aastaseid juhte ja personalijuhte tabab mõttekramp, kui nad enda vanusest paarkümmend aastat vanema tööotsija CVd näevad: „Issand, ta on sama vana kui mu ema või isa. Ei!“
Raha arutu kulutus
Kuigi tegelikult on noortel tööotsijatel sama palju puuduseid ja eeliseid kui küpsematel, oleme sellise stereotüüpse mõtlemise tulemusena jõudnud naeruväärsesse olukorda. Paljud tööandjad kulutavad arutult raha 20–30aastaste värbamisele, kuigi viimaste staaž ühel töökohal on oluliselt lühem kui nende eakamatel kolleegidel. Töövahendusfirma CV Keskuse 2015. aasta uuringu andmetel on 30–51aastaste karjäär ühes ettevõttes pea poole pikem – 69,3 kuud, samal ajal kui 18–29aastaste keskmine tööstaaž ühel ametikohal on 19,3 kuud.
Kui vaadata, millest meie ühiskond tekkinud olukorras ilma jääb, siis eeskätt mitmekülgsest töökultuurist ja vägevast kogemuste pagasist, mida erinevas vanuses inimeste värbamine kaasa toob. Ja kuna neuroloogid, majandusgeograafid ja geeniteadlased kinnitavad kui ühest suust, et tulevikumaailm kubiseb tegusatest sajandivanustest inimestest, siis neile on vaja ühiskonnas kohta, kus end teostada. Ainult see tagab ühe riigi õnnetunde kõrgema taseme. Kuniks võimetekohaseid eneseteostusvõimalusi pole, süveneb ka kibestunud ja õnnetute vanavanemate põlvkond.
Vana Euroopa kogemuse varal pole põhjust kahelda, et ka pensioniealised inimesed saavad majanduses edukalt osaleda ja kõrge eani väärtust luua, kui nad vaid soovivad. Isegi kui suunata pilgud loovalade, meditsiini või teaduse poole, ei kahtle me, et kogemus ja küpsus on väärtus omaette, mida kõrgemas eas kunstnik, helilooja või tippteadlane annab ühiskonnale. Miks on siis nii keeruline uskuda, et sama kehtib ka eakama finantsjuhi, müügispetsialisti, turisminduse guru ja inseneri kohta?
Kuigi töökuulutustest naeratavad vastu noorte ja lahedate inimeste näopildid, on küsimus lisaks sobivale isiksusele ikkagi oskustes, mida inimene toob kaasa ettevõttesse. Kes ütles, et küpsemas eas sära tuhmub?
Võtmeoskused
USAs Californias tegutsev tuleviku-uuringute instituut The Institute for the Future (IFTF) pakkus juba kuus aastat tagasi välja võtmeoskused, mis tegelikult tänapäeva töökohtadel vajalikud. Just neid oskusi võiksid tööandjad värbamises testida ja ka õpetada, et olla konkurentsivõimelised: sotsiaalne intelligentsus, infokoormustaluvus, loovmõtlemine, virtuaalne koostöö jne.
Loodame, et tööandjad reageerivad ja õpivad enne, kui vananemishirmust saab katk meie ühiskonnas. Samuti, et lähema viie aasta jooksul näeme ka eakatele suunatud majanduse elavnemist, näiteks moe, koolituste ja meelelahutuste valdkonnas. Keda see teema rohkem huvitab, võib kaaluda geriaater–keskkonnaspetsialistiks ümberõppimist, et vanainimestele mänguväljakuid disainida. Muutused on pöördumatud: elu peab olema lahe ka 90aastaselt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
Hetkel kuum