Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturg on nii tasakaalus, kui olla saab

    Kui vaadata inimeste sissetulekuid ja kinnisvara ruutmeetri hinda, siis on turg praegu nii tasakaalus, kui see üldse võimalik on, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

    Raul Reino
    Kvartali andmed Eesti keskmise brutokuupalga kohta pärinevad viimati II kvartalist, mil keskmiseks palgaks oli 1321 eurot. Kui võtta võrdluseks kõrvale sama perioodi korteriomandite tehingud, siis kiretu statistika ütleb meile seda, et korterite keskmiseks mediaanhinnaks oli 1344 €/m2. Rusikareegli kohaselt on kinnisvaraturg tasakaalus siis, kui keskmine palk vastab keskmisele ruutmeetri hinnale ja 2018. aastal võime tõdeda, et sellest lähtepunktist vaadates on kinnisvaraturg igati tasakaalus ja stabiilse tervisliku seisundi juures. Kui kinnisvaraturgu ka peaks mingi orkaan tabama, siis ostujõu ilmakaarest on oht minimaalne.
    Igal kriisil oma nägu
    Mõistagi ei ole ostujõu tasakaal ainus faktor, mille tulemusena võib rahulikult uinuda nii ühisrahastuse väikeinvestor kui ka elukeskkondi loov suurarendaja. Kahtlemata on kinnisvaraturu taburet hõlpsalt ümber lükatav krediidiasutuste finantspoliitika või naaberriikide majanduse muutuste poolt, ehitusturu podisev katel mõjutab kinnisvaraturgu kõige otsesemalt jne-jne. Aga pealkirjas esile toodud mõnevõrra provokatiivne väide viitab muu hulgas asjaolule, et liiga sageli ja liiga suure õhinaga tahetakse tõmmata paralleele möödunud kümnendil olnud mulliga. Ajalugu kipub ütlema meile pigem seda, et nii suured kriisid kui ka õrnad mullistused võivad tekkida ootamatutest kohtadest ja kui mingi tagasilöök peaks turul ka tekkima, siis on sellel oma nägu.
    Keskmisi näitajaid võib ju alati kritiseerida ja kindlasti ei peegelda nad kogu tõde, aga siiski võime möönda, et teatud baasnäitajad on praegu pigem rahustavad, mitte ärevust tekitavad. Kuigi juba aastaid on võimalik lugeda pressiteateid, mis teatavad üha uutest hinnarekorditest ja tekitavad mulje pööraselt buumivast turust, siis tegelikult on brutopalga ja keskmise hinna suhe püsinud korrelatsioonis juba hea mitu aastat. Jah, hinnad on tõesti kasvanud, aga sama hoogsalt on kasvanud ka keskmine palk.
    Kogu Eesti ja kõigi segmentide mõistes pole pilt arusaadavalt sedavõrd roosa. Erinevused, aga ka murekohad tekivad, kui detailidesse laskuda. Keskmine korteriomandite ruutmeeter on kõigest üks number, aga suured käärid tulevad sisse, kui vaadata eraldi uusarendusi ja järelturu kortereid. Veel suurem diferents tekib, kui vaadata palku ja keskmisi hindu regioonide põhiselt.
    Maakondlikud erinevused suured
    Eesti keskmise brutopalga eest saadav pind varieerub sõltuvalt maakonnast – 0,9 ruutmeetrit Harjumaal ja 12,7 ruutmeetrit Valgamaal. See tõsiasi pole viimase kolme aastaga muutunud. Kui Harjumaal, Tallinnast rääkimata, ei saa keskmise palga eest osta ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal saab selle eest juba mikrokorteri kätte. Kui Harjumaa on astunud pigem kukesammu „ideaalsele olukorrale“ lähemale, siis Valgamaa on viimase kolme aastaga sellest veelgi enam kaugenenud – 2015. aastal sai Valgamaal brutopalga eest 9,3 m2.
    Ülejäänud maakondades pole muutused olnud märkimisväärsed, kinnisvara ostujõud on näiteks Saaremaal, Järvamaal ja Lääne-Virus jäänud täpselt samale tasemele. Ostujõu vaatevinklist on stabiilseim ja 2018. aasta andmetel ka täiuslikumas seisundis Tartu maakond, kus teiste maakondadega võrreldes on kinnisvaraturg kõige enam tasakaalus.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.