Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madis Müür: purustame iduinvesteerimise müüdid

    Idufirmadesse investeerimise ümber liigub palju müüte ja pooltõdesid, mis investoreid segadusse ajavad. Aeg on rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on, leiab investor Madis Müür.

    Investor Toomas ja Madis MüürFoto: Raul Mee
    "Uber põletab raha tohutul määral, kaua investorid nii riskantset ettevõtmist üleval pidada jõuavad?" Selline lause on kasutusel pea iga idufirma kohta, aga see on ühest küljest küll tõsi, aga mitmes mõttes ka väga väär. Uberi varajased investorid, kes investeerisid ettevõttesse, kui selle väärtus oli 5 miljoni dollari ümber, on tänaseks teeninud iga 10 000 investeeritud dollari kohta vähemalt 50–100 miljonit. Kui minu raha sellise kiirusega põleks, siis shut up and take my money, täiesti ilma irooniata. Sarnaseid halvustavaid pooltõdesid ja müüte on teisigi.
    Esimene müüt. Raha põleb idudes
    Harva õnnestub lugeda tõsiseid jutte idufirmade tootlusest. Seevastu kõlab nii meedias kui ka irvhammaste suul pidevalt tegusõna „põleb“ – selle igas võimalikus vormis. Tõsi ta on, üle 60% idufirmadest lõpetab eduta, kuid see on ainult üks pool reaalsusest.
    Tegelikult on idud parima tootlusega varaklass: ingelinvestorite tootlused jäävad erinevate uuringute järgi 22-27% juurde aastas ja ajaloo parimad tootlused on samuti olnud just idudes . Näiteks Softbanki 20 miljoni dollarine investeering Alibabasse on kasvanud 120 miljardi peale. Mike Markkula ostis 1976. aastal veerand miljoni dollari eest kolmandiku Apple'ist. Üks ajaloo parimaid start-up-fonde Chris Sacca Lowercase Ventures Fund I tegi 5 aastaga ligi 216 korda tootlust. Ka näitleja Ashton Kutcher on kõva iduinvestor ja tema juhitud fond on kasvatanud 30 miljonit dollarit 250 miljoni peale.
    Korraliku ettevõtete selektsiooni, hajutamisega ja rahastusvooru järgse mentorlusega on idudes olnud ajalooliselt vägagi hea tootlus, üle kahe korra kõrgem kui börsil. Võrdluseks – kas keegi mäletab, millal viimati mõni Eesti juhitud aktsiafond isegi 100% tootlust tegi?
    Teine müüt. Liiga riskantne
    Põlemine ja riskid on vist kaks sõna, mis keskmise investeerimisest kuulnud eestlase jaoks esimesena seostuvad idudega. Jänes šampust ei joo, riskid ongi mõeldud maandamiseks. Investeerimisele eelneva kodutöö ja hajutamisega vähemalt 20 idufirma vahel on kogenud investoritel võimalik viia miinusesse jäämise tõenäosus päris madalaks ja tootluse ootus isegi üle 30% peale aastas.
    Kolm peamist põhjust kasvuettevõtete läbikukkumiseks on toote-turu klapi mitte leidmine, raha otsa saamine ja tiimi pädevus ning koostöö. On aga täiesti võimalik investeerida kasvuettevõtetesse, kus need riskid on juba suuresti ära maandatud ja sellest staadiumist edasi liigutud. Näiteks Funderbeamis on mitmed ettevõtted sellises faasis raha kaasanud või järelturul kauplemas.
    Kogenud edukate iduinvestorite jälgedes sammumine, neilt õppimine ja nendega koos investeerimine kas EstBANi või Funderbeami vahendusel vähendab oluliselt riske, lühendab õppimiskurvi ja tõstab tootlusootust. Esimesed sammud saab teha tihti ka mõnesaja euroga, järelturul isegi mõnekümne euroga.
    Enam ei ole ainult kaks lahendust: jackpot või pankrot. Vaikselt hakkab tekkima järelturg ja kauplemisaktiivsus nii Funderbeamis kui ka väljaspool seda ja see on ainult paremaks minemas. Näiteks ka selle loo autor võttis Ampleri pealt kusagil 700% tootluse juurest esimest korda kasumit, väga magus oli!
    Muidugi, idufirmad olid ja jäävad üheks riskantsemaks varaklassiks, kuid neid riske on võimalik järjest paremini maandada ja hajutada.
    Kolmas müüt. Ei saa heale kaubale ligi
    On levinud usk, et tavainvestor ei saa ligi headele idudele. Vale puha! See väide on tõest täpselt 180 kraadi. Eestis on maailma üks paremaid dealflow'sid ja siin on tavainvestoril parimad võimalusi sellele ligipääsuks. Eestist on tulnud 4 ükssarvikut ehk suurim arv ükssarvikuid inimese kohta, lisaks koputavad veel mitmed selle klubi uksele aasta-kahe jooksul. Järelkasv tehnoloogiasektoris on kõval tasemel.
    Eestis on ligi 500 idufirmat, aga ainult 20-30 varajase staadiumi rahastusvooru aastas. Meil on minimaalselt konkurentsi sisenemiskohas ehk madala investornõudluse tõttu saab vägagi headelt hindadelt sisse, teisest küljest on meil maailmatasemel ökosüsteemi tõttu idudel ühed paremad exit'i väljavaated üldse.
    Ingelinvesteeringud on ajalooliselt parima tootlusega varaklass ja selle puhul on võimalik riskid hästi ära maandada, õppida seda hästi tegema. Kogenud edukad iduinvestorid, näiteks David Rose ja Jason Calacanis, on kirjutanud ka väga head raamatud idufirmadesse investeerimise kohta, mille abil ennast põneva tulevikumaailmaga kurssi viia.
    Aastal 2019. ei saa end Põhjamaade Silicon Valleyks nimetavas Eestis kedagi investoriks pidada, kui ta ei ole tutvunud iduinvesteerimisega. Tulge kiviajast välja!
    Autoril on Funderbeami, Ampleri, LeapINi ja UpSteami osalus.
  • Hetkel kuum
Tarmo Toiger: IT-sektorist kostab appihüüdeid. Asi ongi tõsine Nortal muneb endiselt kuldmune
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna lennujaama juht börsiplaani ei toeta: siis läheks fookus raha teenimisele
Tallinna lennujaama börsile viima ei peaks, sest strateegiliselt olulise ettevõttena ei saa keskenduda ainult tulude teenimisele, vaid peaks mõtlema rohkem ühenduste hoidmisele, rääkis riigifirma juht Riivo Tuvike saates „Kuum tool“.
Tallinna lennujaama börsile viima ei peaks, sest strateegiliselt olulise ettevõttena ei saa keskenduda ainult tulude teenimisele, vaid peaks mõtlema rohkem ühenduste hoidmisele, rääkis riigifirma juht Riivo Tuvike saates „Kuum tool“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus kaassaatejuht Annika Arras: peaministri büroo juht, äri ääremaal ja Eesti roll Euroopas
Esmaspäevase raadiohommiku külalissaatejuht on parima juhi konkursi finalist Annika Arras Miltton New Nordicust.
Esmaspäevase raadiohommiku külalissaatejuht on parima juhi konkursi finalist Annika Arras Miltton New Nordicust.
Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.