Visioon: innovaatiline internetimaa

Parema tuleviku loome me endale ise, kui mõistame õigesti ümbritsevat arengut ja kasutame unikaalseid võimalusi maailma paremaks muuta. Kahtlemata mõjutab tulevikku kõige rohkem innovatsioon, milles peitubki parema elu võti. Meie paremaks tulevikuks võiks olla innovaatiline internetimaa, kuna internetimaailma võidukäik on vältimatu ja radikaalne. Õnneks on meil interneti arengutes kaasa rääkimiseks suurepärased eeldused. Kuigi me oleme seni palju rääkinud e- ja digiriigist ning ühtteist selles ka ära teinud, on need valikud olnud harali ja killustunud, mistõttu neist pole sündinud suurt innovatsiooni. Erinevalt e- ja digiriigist viib interneti-inimesest lähtuv internetimaa meid uude paradigmasse.

Innovaatiliste ettevõtete ja riikide kogemus kinnitab, et innovaatilisus teeb inimesi õnnelikuks ja jõukaks. See on parim, mida võiksime endale soovida. Innovaatiliste, õnnelike ja jõukate inimestena oleksime uhked oma rahva, keele ja riigi üle. Sedalaadi edu tugevdab ühist eesmärki ja hõlbustab rahvusrühmade lähenemist ja koostööd. Kuna innovaatilisus on olulisel määral õpitav, ei saa keegi väljastpoolt meie innovaatilisust väärata ja me oleme ise oma õnne sepad. Arutagem siis innovatsiooni võimalused ja valikud üheskoos läbi ning leppigem kokku oma valikutes parema tuleviku loomisel. See on hädavajalik, kuna praegusel kursil me kaugeneme sellest.

Eesti on globaalses innovatsiooniindeksis stagneerunud keskpärasel 36. kohal ja Euroopa innovatsiooniindeksis on taandunud 13. kohalt 17. kohale. Innovatsiooni näitavad patentide arv, teadlaste kontsentratsioon, kõrgharidusega inimeste osakaal, börsi tehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon, tööstuse lisandväärtuse ja teadus-arenduskulude osakaal SKTs. Me oleme kõigis neis näitajates stagneerunud.

Vähese innovatsiooni põhjus on see, et poliitikud ja ka palju ettevõtjad ei mõista stagnatsiooni traagilisi tagajärgi pikas perspektiivis ja panustavad lühiajalisele edule – poliitikud häältesaagile ja ettevõtjad tänasele kasumile või turvalisele tiksumisele. Samamoodi jätkates me hääbume globaalses konkurentsikatlas ja haihtume rahvana, kuna võimekamad inimesed lahkuvad.

Stagnatsiooni sügavam põhjus on selles, et meil puudub tervikpilt, milline võiks välja näha innovaatiline Eesti ja kuidas selleks saada. Meie üksikud edulood (Hansapank, Skype, PISA tulemused, e-maksuamet, -valimised ja e-residentsus, mõned idufirmad, kelle nime on veel vara nimetada ja tippteadlaste tsiteeritavus), ei põhine fookusel ega moodusta innovatsiooni tervikut. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2020 on olnud väheambitsioonikas ja rabe, kuna ei see seo tippteadust, arendust, haridust ja ettevõtlust. Ka uue „Strateegia 2035“ raames sõnastatud arenguvajadused on väheambitsioonikad nii ettevõtluses kui ka hariduses, mistõttu pole põhjust arvata, et koostatav haridus ja teadusstrateegia 2035 tooks innovatsioonis radikaalse läbimurde. Täitsa kindel on, et senist kurssi jätkates meie elu paremaks ei lähe.

Meie üheks spetsialiseerumise valdkonnaks on olnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Paraku on see osutunud liialt laiaks, arvestades selle valdkonna tohutut arengut, globaalse konkurentsi tihedust ja meie üliväikeseid ressursse. Laia IKT valdkonnaga jätkates on parim, mida me teha suudame, kopeerida teiste lahendusi, mitte aga olla innovatsiooni lipulaev. Me peame minema palju kitsamaks ja spetsialiseeruma innovatsiooniindeksis esile tõstetud internetitarkvara ja -teenuste valdkonnale, kuna meil on selleks juba päris head eeldused. Lisaks on internetivaldkond tugev valik ka sellepärast, et maailmas tõstab jõudsalt pead interneti-inimene, kelle väärtustes ja kompetentsides kujunevad niivõrd uudsed rõhuasetused, et ta vajab paradigmaatiliselt uut maailma.

Me veedame järjest rohkem oma ajast internetis, kuna see pakub füüsilise maailmaga võrreldes uudseid ja kiireid võimalusi info, asjade ja elamuste hankimiseks, loomiseks ja edastamiseks. Tuleviku interneti-inimene suhtleb internetis ladusalt ja heatahtlikult ning lahendab loovalt ja tõhusalt enda ja inimkonna ees seisvaid probleeme. Ta valdab ühtviisi hästi nii kirjalikku kui ka visuaalset suhtlemist.

Ta mõistab, et tema võimaluste avarus sõltub tema usaldusväärsusest, mistõttu ta austab ja hoiab enda ja teiste privaatsust. Ta mõistab, et internetis jääb igast tema sammust tuvastatav jälg maha, mistõttu ta on distsiplineeritud ja käitub heasoovlikult ja viisakalt. Ta mõistab, et usaldust kuritarvitavad organisatsioonid on destruktiivsed ja ohtlikud (näiteks Facebook), mistõttu ta ei kasuta neid või teeb seda ainult äärmisel vajadusel ja siis minimaalselt. Ta oskab infot analüüsida ja kriitiliselt hinnata, mistõttu ta ei lange propaganda ohvriks.

Interneti-inimese eripära on senisest palju kõrgemad ootused usaldusväärse, heasoovliku ja professionaalse internetisuhtluse järele, kuna ta mõistab, et nende puudumine pärsib suhtlemist ja koostööd ühiste probleemide lahendamisel, mille tagajärjed oleksid katastroofilised ja mastaapsed tänu internetisuhtluse võimendusele. Seevastu ettevõtted ja riigid, mis suudavad rahuldada uue interneti-inimese kõrgeid ootusi internetisuhtlusele, saavad internetiajastu pioneerideks. Sellised pioneerid tekivad varem või hiljem, meie valik on, kas me oleme üks esimestest nende seas või mitte.

Mõistes interneti-inimese kõrgeid ootusi, tõstame need ausse ja lepime kokku innovaatilise internetimaa visioonis. Seome tippteaduse, hariduse, ettevõtluse, avaliku teenuse ja kultuuri tugevaks innovatsiooni tervikuks nii, et igal valdkonnal oleks innovatsioonis oma selge roll ja põhjus-tagajärg seosed teistega.

Lõpetame otsustavalt teaduse laialivalguva rahastamise, milles kõigile antakse midagi ja mille vähene kasutegur lahustub innovatsiooni seisukohast pea et olematuks. Paneme teadusrahast lõviosa internetiteadustesse, mis uurivad ja lahendavad interneti-inimese vajadusi ja probleeme. Tunnustame väljapaistvaid teadlasi, kelle teadustöö tulemused loovad olulist väärtust interneti-inimesele. Saavutame teaduse rahastamises nii kõrge taseme, et meie ülikoolidesse ja ettevõtetesse tahavad tööle tulla internetivaldkonnas maailma parimad noorteadlased, kes siin oma koolkonnad loovad. Toetame pikaajalise rahastusega Eesti kolme suurimat ülikooli unikaalse ja innovaatilise internetiinstituudi rajamisel ja arendamisel. Teeme seda nii, et tekib tugev ja edasiviiv konkurents kolme ülikooli vahel, mis tõstab nad internetiteadustes maailma tippu.

Õpetame alates lasteaiast heasoovlikku ja viisakat internetisuhtlemist, harivaid internetimänge ja -aineid. Rajame traditsioonilise põhikooli ja gümnaasiumi asemele internetikooli, kus valdav osa õppest toimub iga õpilase arengut toetavas teaduspõhises internetiõppes. Teeme vanuseklasside asemel kooliülesed huvi- ja tasemerühmad, kuhu õpilased saavad paindlikult tulla ja minna vastavalt oma arengu kiirusele ja huvidele. Kaasame internetiõppesse teadlasi, ettevõtteid ja erialaühendusi, et siduda teooria ja praktika juba maast madalast. Hindame õpetajate valikul ainetundmist, suhtlemisoskust, innovaatilisust ja sobivust internetiõppeks. Tasustame õpetajad iga õpilase arengu toetamise („õpetaja lisandväärtuse“) eest, kuna see on kõige tähtsam ja seda on internetiõppes hõlbus hinnata. Loome internetikoolide globaalse võrgustiku, et ühiselt tipptasemel õppida, teadust ja uuendusi teha.

Paneme ettevõtete toetamisel 80% mahust internetitarkvara ja -teenuste innovatsiooni toetamisele, seades tingimuseks koostöö tippteadlastega Eestis või mujal (Stanford, MIT, Shanghai jt). Loome maailmas unikaalse internetiklastri, mis võimendab internetiteenuste innovatsiooni. Teeme avalike teenuste hangete, pakkumiste ja täitmiste iga kulurea täiesti avalikuks (läbipaistvaks), et lõpetada korruptsioon, raiskamine ja ebaefektiivsus ja innustada innovatsiooni, kuna ausa konkurentsi puhul on innovatsioon mõttekas ja kasulik kõigile osapooltele.

Hindame riigiasutuste juhtide värbamisel internetiteenuste ja innovatsiooni juhtimise võimet ja kogemust. Teeme riigiasutuste juhtide eesmärgid, tulemused ja aruanded avalikuks, et innustada tippjuhte innovatsioonile ja vastutusele. Maksame väga heade tulemustega tippjuhtidele väga hästi, sest nad on selle auga välja teeninud.

Soodustame interneti kõrgkultuuri arengut kõigis kunstides, mis loovad ja hoiavad Eesti kui internetimaa inimeste identiteeti – unistust ja usku innovaatilisse, õnnelikku ja jõukasse internetimaailma. Suurendame Eesti rahvusringhäälingu rolli ja vahendeid meie arengut terviklikult ja usaldusväärselt kajastava info ja arvamuste vahendamisel. Rajame kõiki elanikke ühendava riikliku sotsiaalvõrgustiku, mis on usaldusväärne ja tagab heatahtliku ja viisaka suhtlemise nii üleriigilistes demokraatlikes aruteludes kui ka väiksemates huvirühmades. Lepime selleks kokku viisakusreeglid ja tagame nende täitmise. Kuna Facebooki-laadsed tasuta suhtlusvõrgustikud ei ole usaldusväärsed, tekivad nende asemele peagi kas tasulised või maksumaksja rahaga tehtud riiklikud suhtlusvõrgustikud. Teeme selle ise ära, ja mida varem, seda parem.

Innovaatiline internetimaa püsib tänu tugevale tervikule, mille vankumatuks vundamendiks on interneti-inimene ja tema kõrged ootused usaldusväärse, heasoovliku ja professionaalse internetisuhtluse järele. Terviku sammasteks on omavahel hästi seotud internetiteadus, haridus, ettevõtlus, avalikud teenused ja kultuur. Terviku tipuks on globaalne koostöö Eesti ja inimkonna parema tuleviku nimel.

Erinevalt e- ja digiriigist, mis lähtuvad peamiselt tehnoloogiast (tehes samu asju tänu tehnoloogiale veidi paremini), lähtub innovaatiline internetimaa uue ajastu inimesest, seades tehnoloogia inimese teenistusse, pakkudes uudseid internetiteenuseid. See on paradigmaatiline erinevus, kuna ainult viimane on kindlalt usaldusväärne, heatahtlik ja kasulik kõigile, millest praeguses Eestis ja kogu maailmas on suur põud. Kui me tahame endale paremat tulevikku, peaksime saama innovaatiliseks internetimaaks.