Kuula

Toivo Tomingas: paneks päikesepaneelid päriselt teenima

Päikesepaneelid.Foto: Andras Kralla

Konkurentsiamet võiks kinnitada energiale kindla, mõõdukat kasumit võimaldav hinna, mis arvestaks selle sisse kõik komponendid, kirjutab Toivo Tomingas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kolm aastat tagasi mõtlesin välja, et minu eramu lõunapoolsele katusele mahub kenasti 24 päikesepaneeli nimivõimsusega 9,6 kW. Mõeldud-arvutatud-tehtud. Investeering ca 10 000 eurot hakkas end pisitasa tagasi tootma.

Kuid seejärel algasid igasugused segadused elektri hinnaga. Börs käis üles-alla nagu kõrghoone lift. Muutusid pakkujad ja paketid. Mis täna näis hea, osutus peagi kahjulikuks. Häirivalt suureks on kasvanud võrgutasud, mis moodustavad praktiliselt poole energia hinnast ja viimaste aegade loodusolud annavad põhjust karta, et peagi on võrgutasud veel kallimad.

Saan uue kalendrikuu alguses kaks arvet, ühel 13 positsiooni, teisel 10. See on segadust tekitav või nagu ütles Vikerraadios üks helistaja: ”Kui ma ostan rosinasaia, siis pole mulle vaja kogu saiaretsepti ette lugeda.” Hindan helistaja sõnastust vaimukaks ja täpseks. Aga asi ei puuduta vaid arvete detailset lahtikirjutust.

Toon näite minu enda praegusest elektrimajandusest. Ostan aastaga sisse 5000 kWh energiat ja müün tagasi katuse toodetud 8000 kWh. Ostetava energia hind on kokku 500 eurot, müüdud hind 650 eurot, võrgutasud – ka 500 eurot. Selle rehkenduse järgi tasuks päikesepatarei end ära 15 aastaga, mis on minu arvates liiga pikk aeg.

Kui aga võrgutasud veelgi kasvavad, kaob päikesepaneelide mõttekus üldse. Mulle on öeldud, et investeeri veel ja soeta akupank. See maksab ligikaudu sama palju kui paneelid. See mõte ei meeldi mulle. Paneelidel ja akupankadel on oma tarbimisaeg ja siis tuleb teha veel kolmas investeering, et neist jälle lahti saaks.

Arveldus otse müüjaga

Rahapuuduses rahandusminister Mart Võrklaev on tulnud välja plaaniga viia Elektrilevi jupphaaval börsile. Kas mina, kui elektritarbija peaksin soetama börsilt aktsiaid, mille väärtus saab tõusta vaid siis, kui ma ise omast taskust lisan ettevõttesse raha, et selle kasum kasvaks? Vastus on ei.

Pean õigemaks, kui konkurentsiamet kinnitab energiale kindla, mõõdukat kasumit võimaldava hinna, arvestades selle sisse kõik komponendid. Et võrgutasuarved ei tuleks igale tarbijale eraldi, vaid võrguettevõte arvleb otse energiamüüjaga. Kujutan ette, et energia hind mahuks raami 100 eurot MWh ja võrgutasud samuti 100 eurot MWh.

Ainus lisarida arvel on aga käibemaks. Alanud aastast on see 22% ja minu aastane kulu voolule on siis 1220 eurot. Aga õiglane oleks, kui minu müüdav energia oleks väärt samuti vähemalt 90 eurot MWh. Kui ma nende hindade juures suudan näiteks 1000 kWh aastas kokku hoida, kasvab kasum paneelidest.

Ja veel. Võrguettevõtted peaksid oma võrkude avariikindluse parandamiseks laenu võtma, mitte võrgutasude tõstmisele panustama. Ka akupankade ja autode laadimisjaamade rajamine on jõukohane võrguettevõtteile ja tulevikus kasumlik. Mul on veerand sajandi pikkune kogemus jaekaubandusest ja ma toetun neile teadmistele.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.