Kaur Lass: meil on läbipõlenud riigi sümptomid

Artikkel

- Arvamused
- Kaur Lass
- 1. veebruar kell 15:00
Kuula
Kaur Lass: meil on läbipõlenud riigi sümptomid
Kaur Lass.Foto: Erakogu
Hea vaimne vorm võiks olla Eesti edu võti, seevastu stressis inimestega saame stressi äri ja poliitika, kirjutab Kaur Lass arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hea vaimne vorm on oluline nii individuaalse, ühiskonna kui töö heaolu seisukohast. Kõik soovivad kogeda isiklikku heaolu. Vaid inimeste heaolu loob heaolu ühiskonnas. Küsimus on aga, mida me selleks iga päev teeme?
Vaimne vorm on treenimise tulemus – nagu füüsiline vorm. Täna on ühiskond olukorras, kus üheksa inimest kümnest on stressis. Nad kas ratsutavad positiivse stressi najal või kogevad negatiivset stressi. Kõrge stressitase on paljud viinud läbipõlemise mingisse faasi.
Siinjuures on enim läbipõlenud õpetajad, arstid ja advokaadid/juristid. See tähendab, et läbipõlemine on enim tabanud neid, kes õpetavad, ravivad ja tagavad õigusriigi toimivuse. Läbipõlemisel on erinevad staadiumid ja nendeni on jõudnud täna neli inimest kümnest.
Mida enamik ei tea, on fakt, et läbipõlemine kattub 86–92% mahus depressiooniga, mis on juba vaimse tervise häire. Oleneb, millisele allikale tugineda, aga suures plaanis on vaimse tervise häire diagnoosiga või selle lähedases seisundis kolm inimest kümnest.
Kuidas tagada vaimne heaolu?
Vähendamaks probleemide hulka, peame alustama stressitaseme alla toomisest. Näeme, kuhu stress viib – vastuoludeni. Näiteks on meil peaaegu töövõimetu parlament, valitsemisstiil toksiline ja eneseõiguses suplev ja seda ajal, mil Eesti on maailmas jagamas esikohta noorte enesetappude osas.
Kirjutasin siinsel konkursil aastal 2019, et vaimne vorm on edu vundament. Muutusi on vähe. Meil puudub endiselt koolides vaimne kasvatus!
Kas meil on töökohtades vaimse vormi treenimine sama soositud kui füüsilise vormi treenimine? Aus vastus on, et valdavalt mitte. Ka paljudes töökohtades leiab läbipõlenuid, aga ka toksilist juhtimist ja töökiusu, millest Äripäev on tänuväärselt kirjutanud. Majaduskriis ei tee siin asju lihtsamaks, sest lisaks isikliku elu ja töö pingetele vaevleb enamik eestlasi finantsstressi käes. Pole ju meil ka koolides finantsharidus eraldi õppeainena õppekavas.
Iga finantsharidusega inimesel peaks silma särama lööma fakt, et vaimse vormi treenimine ja intrapersonaalsete oskuste omandamine koos treenitu (tööl) ellurakendamisega on kümnekordse tasuvusega investeering!
Iga päev, mil me tegeleme vaimse tervise probleemidega tagantjärele, maksab meile rängalt. OECD 2021. aastal antud hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu igal aastal 572 miljonit eurot. Siia aga ei arvestata stressi ja läbipõlemise kulusid, sest need pole veel häired.
Teekaart aastani 2026
Kuna 2023. aastal üllitati Eesti inimarengu aruanne vaimsest tervisest, siis võiksime teha 2024. aasta vaimse vormi treenimise aastaks ja 2025. aasta vaimse tugevuse saavutamise aastaks. 2026. aastal saaks saabuda vaimse heaolu aasta.
Olukorras, kus turud on volatiilsed ja reaalmajandus suunaga alla, oleks mõttekas meil kõigil panustada oma vaimse tugevuse hoidmisse. Kus veel on võimalik investeerida 1 euro ja saada 10 eurot tootlust?
Hea vaimne vorm soosiks kuulamist, kaasarääkimist, enese täpset väljendust, endast ja seejärel ka teistest hoolimist. Vaime tugevus võimaldaks stressiga toime tulla ka siis, kui õhkkond on pingeline. See muudaks palju, näiteks vaimselt vormis inimene kaaluks enne uut õigusakti, kas seda on vaja või aitab siin ka eetikakesksus.
On ju siililegi selge, et eetikat ei saa asendada seadustega. Vaimselt tugev poliitik peaks alati oma valmislubadustest kinni ja lihtsustaks õigusruumi. Vaimselt vastupidav advokaat kaitseks nõrgemaid ja vaimselt tugev arst õhutaks ennetuse kesksust. Vaimselt vormis ettevõtja panustaks ühiskonda nii innovatsiooni, töökuse kui ka maksudega.
Kuidas olla ettevõtja olukorras, kus maksud tõusevad stressis poliitikute uitmõttelennul. Pean tõdema, et ma ei oska sellele vastata. Näen, et maksutõusude ja uute seaduste valguses pannakse kinni söögikohti, müüakse ettevõte ja kolitakse mujale. Kas aga stressis inimeste poliitika ja äri stressis inimestega riigis on jätkusuutlik?
Eesti poliitika pärast viimaseid valimisi näitab, kuhu eetika unustamine viib. Ühiskondliku lõheni ja vaimse vormi puudumine viib siit edasi haigusteni. Nii füüsilise kui ka vaimse tervise omadeni.
Asi, millega ei tohi harjuda
Muutuseks on vaja hakata kõigepealt enda eest vastutama. Sinu laste ja alluvate vaimne vorm teeb vastutuse võtmise ka neil lihtsaks.
Kuigi siin konkursil ei ole vaimse vormi idee lennanud, ei ole ma väsinud sel teemal sõna võtmast. Me vajame vaimse vormi revolutsiooni nii siin Eestis kui globaalselt.
Kehv vaimne tervis on täna suurim elevant toas. Me oleme peadpidi nii selle vandi tagumikus, et oleme sealt pähe kukkuvate soojade pallidega harjunud. Aga kas peaksime olema?
Lõpetuseks küsimus: Millal sa viimati treenisid oma vaimset vormi? Ja lisaküsimus: mitu minutit nädalas? Mis on sinu aus vastus?
On aeg muuta vaimne vorm seksikaks! Siis on hea sellele toetudes ettevõtteid ehitada ja sisukat tööd teha.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum