Artikkel
  • Kuula

    Toivo Tomingas: veeuputus tuleb. Hakkame sättima!

    Toivo Tomingas.Foto: Erakogu

    Kliima soojeneb, mistõttu tuleb Eestis hakata valmistuma merevee tõusuks ja tormideks, kirjutab Toivo Tomingas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Jälgides esinduslike teadlasringkondade prognoose elust planeedil Maa järgmistel aastakümnetel, toetudes detsembris 2023 Dubais toimunud kliimakonverentsi kommentaaridele jne, olen jõudnud arusaamisele, et pärast mind tuleb veeuputus.
    Seletan lahti: inimkonna arvukuse kiire tõus, vajadus kõige järele, mida inimene võimalikult heaks eluks vajab, pole muud pääsu, kui seda kõike toota. Et seda teha, läheb vaja järjest rohkem energiat ja selle tootmine jääb veel aastakümneiks toetuma enamasti fossiilkütustele.
    Nii, nagu on võimatu karule selgeks teha, et meega ei tohi liialdada, nii ei tee muu maailm ka ilmaski naftast jõukust ammutavaile riikidele selgeks, et see toob häda kaela. Me ei saa ilma naftata hakkama ka siis, kui kogu autotransport elektrile üle viia. Ärgem unustagem asfalti!
    Lühidalt. Maa soojenemine on juba pihta hakanud ja vaatamata selle mõistmisele, ei kiirusta keegi nii väga pingutama selle peatamiseks. Mul on kahtlus, et me ei suudagi seda ja jääaeg saab Antarktikas pisitasa läbi. Ennustustes maailmamere veetaseme tõusu kohta ollakse küll eri arvamustel selle suuruses, kuid mitte tõusus endas.
    Hollandi väärt kogemus
    Mul pole küll aluskaarti samakõrgusjoontega, kuid haapsallasena olen kursis, kuhu tungib merevesi +2 meetri juures. Olen näinud lainelist joont ka Pärnus Estonia sanatooriumi välisseinal. Seal oli veepiir jaanuaris 2005.
    Tormid jäävad korduma. Võib-olla järjest sagedamini kui praegune periood – ligemale 20 aastat. Kuhu ulatub veetase siis, kui stabiilsele 2meetrisele tõusule tuleb tormiga veel 2-3 meetrit?
    Eesti riik peaks hakkama valmistuma merevee taseme tõusuks stabiilselt kuni 3 meetrit üle praeguse nulli ja tormideks, mis tõstavad vett veel 2–3 meetrit.
    Kui need nähtused juba ilmnevad, on hilja tamme, poldreid, kõrgemaid maanteid jne ehitama hakata. Hollandlastel on pikk kogemus, kuidas merelt maad võita ja kuidas saavutatut kaitsta.
    Aeg on meilgi tegutsema asuda, et Eesti riigi pindala drastiliselt vähenema ei hakkaks. Esimesena jääks löögi (vabandust, mere!) alla Pärnu ja Pärnumaa, kuid samuti Läänemaa ja saared.
    Ja veel. Meie õnneks juhib Teaduste Akadeemiat mereteadlane Tarmo Soomere. Küsigem tema arvamust.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Paavo Nõgene aktsionäride koosolekult: lisaemissiooni hetkel ei plaani
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.
Kuigi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul esitas ettevõtte juht Paavo Nõgene aktsionäridele ettepaneku, et nõukogu võiks järgneval kolmel aastal suurendada aktsiakapitali, ei ole Nõgene kinnitusel täiendav aktsiaemissioon hetkel plaanis.