Siim Viilukas: emiteerime Tallinna börsile riigikaitse võlakirjad

Artikkel

- Arvamused
- Siim Viilukas
- 10. veebruar kell 7:00
Kuula
Siim Viilukas: emiteerime Tallinna börsile riigikaitse võlakirjad
Siim Viilukas.Foto: Erakogu
Riigikaitse võlakirjade märkimine võiks ületada isegi senised populaarseimad rahvaaktsiad, kirjutab Siim Viilukas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Venemaa võib juba kolme aasta pärast rünnata Eestit”. Nii lausus peaminister Kaja Kallas väljaandele The Times. Venelased on pannud oma sõjatööstuse täiel võimsusel huugama ja relvastumine toimub rekordkiirusel. Enda julgeoleku tagamiseks on Eestil vaja vasturelvastuda ja selleks tõsta kaitsekulusid.
Valitsuses kokku lepitud kaitsekulude tõus 2% pealt 3%-le SKPst on positiivne, kuid ei ole piisav geopoliitiliste riskide maandamiseks. Vaenlastest ümbritsetud Iisraelis on sama kaitsekulude osakaal 4,5%, mis on kindlustanud nende iseseisvuse. Kaitsekulusid tuleb suurendada, kuid õhku jääb igipõline küsimus – kust tuleb raha?
Teen ettepaneku emiteerida Tallinna börsile riigikaitse võlakirjad. Praegu seisab eestlaste pangakontodel 11,6 miljardit eurot, mida räsib inflatsioon. Selle asemel, et lasta rahal tühjalt seista, võiksime anda inimestele võimaluse investeerida Eesti riigikaitsesse ning teenida sedasi 4% intressitulu. Tallinna börsil noteerimine on kasulik, et arendada kodumaist kapitaliturgu ja luua jõukust Eesti inimestele.
Näiteks samamoodi on riigivõlakirjad avalikkusele kättesaadavad Lätis ja Leedus. Usun, et Eesti riigivõlakirjad oleksid võrreldes tavaliste laenudega kõvasti populaarsemad, sest paljud eestlased soetaks neid patriootlikel kaalutlustel ning soovist panustada Eesti julgeolekusse. Nende märkimine võiks kujuneda veelgi fenomenaalsemaks kui Enefit Greeni IPO, millest võttis osa üle 60 000 aktsionäri.
Tõstame kaitsetahet
Võlakirjade märkimisperioodi saaks ära kasutada, et tõsta inimeste teadlikkust riigikaitsest. Näiteks saab seda teha läbi mõtteõhtute organiseerimise, kus kaitseväelased saavad vastata kodanike ehk tulevaste investorite küsimustele. Samuti korraldada reklaamkampaaniaid, et tõsta Eesti inimeste kaitsetahet ja üldist teadlikkust riigikaitsest.
Lisaks võiks kaitseministeerium anda kodanikele regulaarseid ülevaateid, kuhu nende raha paigutatakse. Samamoodi on börsifirmad kohustatud tegema kvartaalselt. See suurendaks kõvasti Eesti inimeste kaasatust riigikaitsesse ja muudaks kaitseväe tegevuse läbipaistvamaks, sest inimesed saaksid riigikaitse kulukusest parema ettekujutuse.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Võlakirjade emiteerimine tasub ennast majanduslikult ära, kui loome ühiskonda rohkem lisandväärtust, kui on 4%-se laenuraha hind. Kaitseväele relvastuse hankimine välismaalt on kindlasti hädavajalik, kuid see ei tekita Eesti ühiskonda lisandväärtust. Selleks, et Eesti inimesed saaksid rikkamaks, peame rajama kodumaise kaitsetööstuse.
Peaksime kasutama oma kompetentsi edukate tehnoloogiafirmade ehitusest, et hakata arendama kõrgtehnoloogilisi kaitsesüsteeme. Eesti leivanumbriks võiks saada näiteks kuluefektiivsete kamikaze droonide tootmine või küberturbe tarkvara väljatöötamine. Sedasi loome juurde kõrgepalgalisi töökohti ja lisandväärtust, mis õigustaks laenuraha kasutamist.
Eestisse peaks looma Ameerika Ühendriikidele sarnase ökosüsteemi, kus kaitsevägi ning ettevõtted arendavad uusi relvasüsteeme käsikäes ning katsetavad neid pilootprojektides.
Oleme juba mõne sammu selles suunas astunud – Eestis alustas tööd NATO inkubaator DIANA ning kaitseministeerium pakub alustavatele ettevõtetele kuni miljoni eurost toetust, et oma äri käivitada. Siiski kipuvad ettevõtted kasvufaasis välja surema, kuna nad ei suuda leida kliente. Probleemiks osutub, et kõik riigid eelistavad kodumaist toodangut – sakslased ostavad Rheinmetall’ilt, ameeriklased Lockheed Martin’iIt.
Loe lisaks
9. veebruar 2024
Professorid: väikeriik võib teha kaitsetööstuses läbimurde
Töökohad ja tipptehnoloogia
Samuti peaks Eesti kaitsevägi eelistama kodumaal tegutsevate firmade toodangu ostmist. Hange võib küll kujuneda 10% kallimaks, kuid toob üle aastate Eestisse juurde kordades rohkem tehnoloogilist lisandväärtust ja kõrgepalgalisi töökohti, millest tekkivat positiivset mõju hankeid korraldades ei arvestata. Samuti annab kodumaine tootmisvõimekus meile julgeolekugarantii, et peame vastu olukorras, kus realiseerub sõjastsenaarium ja vaenlane lõikab läbi tarneahelad.
Nendest kasudest lähtuvalt peaks olema kaitseväe huvides, et meie firmad jääksid kasvades ellu ja seepärast võiks Eesti riigist saada ettevõtete ankurklient, kellega sõlmitakse pikaajalised lepingud tehnika müügiks. See garanteeriks firmadele stabiilsed rahavood ja annaks kvaliteedimärgi, et NATO riik kasutab nende toodangut. Sedasi saaksid nad kaasata kapitali finantsinvestoritelt ja laieneda eksportturgudele.
Emiteerides riigikaitse võlakirjad kogume piisavalt raha, et Eesti kaitsevägi saaks tugevalt relvastuda ja venelaste peast kaoks ära igasugune mõte meid rünnata.
Lisaks arendame kodumaist kapitaliturgu, loome läbi intressitulu rikkust Eesti inimestele ja rajame maailmaklassi kaitsetööstuse, mille abil loome kõrge lisandväärtusega töökohti ja tipptehnoloogiat ekspordiks. Seda kõike tehes muudame Eesti välisinvestoritele taas ahvatlevaks, sest meie geopoliitiline risk on maandatud. Õitseb Eesti majandus ja julgeolek.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum